USA-s ja Inglismaal kritiseeritakse Putinit
Briti parlamendis, millel Putin soovitas „ajusid vahetada”, öeldi, et Venemaa on liikumas totalitarismi suunas ning esitati üleskutse teistele Euroopa riikidele mitte kunagi mitte kedagi Venemaale välja andma.
„Venemaa kasutab ameerikavastasust ja läänevastasust selleks, et kaost tekitada,” väitis Lantos kolmapäevases Ida-Euroopat puudutavas avalikus kõnetunnis. Riigi üks mõjukamaid poliitikuid reastas oma kõnes peaaegu kõik Venemaa hiljutised välispoliitilised sammud ning kritiseeris neid kõiki. Suur osa kõnest olid suunatud Putini isiku vastu esitatud süüdistustele.
Lantose suurim vihavalang tabas Putini „häbiväärset retoorikat” USA kavandatavate raketitõrjesüsteemide küsimuses ning hiljutist lahkumist Euroopa tavarelvastusleppest. „Keegi ei ole rohke kui Kreml teadlik sellest, et kavandatud raketitõrjesüsteemidel ei ole midagi pistmist Venemaaga, kuid Putini väited sobivad hästi Moskvast neil päevil lähtuva põlastusväärse retoorikaga.”
Lantos jätkas teemal, kuidas nördimust tekitab ka Venemaa poliitika oma naabrite suhtes. „Putini võimu ajal asus Venemaa tegutsema selle nimel, et oma mõju piirkonnas taastada. Naftahindade plahvatuslik kasv andis Putini valitsusele võimaluse end maksma panna — mitte sõjalise jõu, vaid kõvakäelise majandustaktikaga. Putin hoiab Kesk- ja Ida-Euroopat vangis sellega, mida too hädasti vajab — energiaga ,” ütles ta. Ta viitas Moskva poliitikale Ukraina, Gruusia ja Eesti suunal. Kongresmen pani osa süüd ka endise Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci ja endise Saksa kantsleri Gerhard Schröderi õlule, nagu ka neile, kes püüavad Putiniga sooje suhteid säilitada ning järeldas, et on aeg „taaselustada transatlantiline liit” Moskva tasalülitamiseks.
Ka USA meedias arutletakse Putini hiljutise kõne üle, milles ta teatas kaitseministeeriumile, siseministeeriumile, FSB –le ja teiste julgeolekujõududele, et „relvajõude tuleb igakülgselt tugevdada”. Eriti pöördus Putin luureteenistuste poole: „Välisluureteenistus teeb oma tööd põhjalikult. Sealsed töötajad on aidanud tuvastada välisohte riiklikule julgeolekule ning osalenud meie riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamisel. Aga olukord maailmas nõuab, et välisluureteenistus pidevalt oma võimalusi täiendaks.”
Samaaegselt aruteludega Kongressis, toimusid debatid ka briti parlamendi alamkojas. Need olid esimesed avalikud Londoni ja Moskva suhteid puudutavad debatid kogu kriisi vältel. Debatid olid nii ebatavalised, et neid võiks nimetada peaaegu skandaalseteks. Saadikud jagunesid kahte gruppi: ühed kaitsesid Venemaa käitumist ning teised kritiseerisid seda halastamatult.
Venemaa ametnikud on hoidunud teravatest reaktsioonidest debattidele briti parlamendis. Venemaa Föderatsiooni Nõukogu välisasjade komisjoni esimees Mihail Margelov ütles Kommersandile, et britid ei peaks soovituse peale „ajud välja vahetada” solvuma, kuna see „on normaalne inimlik reaktsioon. On aeg õppida tegema vahet lipsuga tehtud ametlikel sõnavõttudel ja normaalsetel ilma lipsuta tehtud sõnavõttudel. Presidendi sõnadest tuleb õieti aru saada.”
