56-aastane Alfred Bourgeois' kuulutati surnuks reede õhtul kell 20.21 USA idaranniku aja järgi pärast seda, kui talle tehti Indianas Terre Haute föderaalvanglas surmav süst, vahendab The Guardian.
Mehe advokaat Victor Abreu väitis, et Bourgeois' IQ ehk intelligentsuskvoot oli nii madal, et ta kuulus sellega vaimselt alaarenenute kategooriasse, mis tähendanuks, et föderaalseaduste alusel ei saa talle surmanuhtlust määrata. Abreu ütles, et otsus tema klient "ilma viimase intellektuaalset puuet arvestamata" hukata oli "häbiväärne".
Tegemist oli kümnenda föderaalseaduste alusel toimunud hukkamisega alates tänavu juulist, kui Trumpi administratsioon otsustas pärast 17-aastast pausi föderaalsete hukkamistega taas algust teha. Bourgeois' oli ühtlasi teine hukatu viimasel nädalal. Veel kolm inimest plaanitakse teise ilma saata jaanuaris.
"Ta kindlasti ei taha surra - ja tal on veelgi raskem mõista enda hukkamist föderaalvalitsuse poolt. Kuid ta saab aru, et see on halb," ütles Bourgeois' teine advokaat Shawn Nolan pelgalt tunde enne hukkamist. "Ta palub lunastust."
Advokaadi sõnul oli Bourgeois' käitumine vanglas eeskujulik ja ta tegeles innukalt joonistamisega.
Viimati jõudis föderaalselt hukatud tsiviilisikute arv ühe aasta jooksul kahekohalise numbrini president Grover Clevelandi ajal, kes lasi 1896. aastal hukata 14 inimest.
Trumpi ajal toimunud hukkamiste seeria alates valimispäevast (esimene novembri lõpus), märgib ka esimest korda rohkem kui 130 aasta jooksul, kui föderaalhukkamised toimusid valimistejärgsel üleminekuperioodil. Taas kord oli Cleveland viimane USA president, kes seda tegi.
Alles neljapäeval hukati teinegi süüdimõistetu Brandon Bernard, kes tappis koos gängiliikmetega 1999. aastal röövi käigus religioosse abielupaari Iowast. Tapmise ajal oli Bernard 18-aastane.
USA tuntud staarid, sh Kim Kardashian West, pöördusid enne hukkamist Trumpi poole, et leevendada Bernardi karistust ja piirduda eluaegse vangistusega, viidates muu hulgas mehe noorele vanusele kuriteo toimepanemise ajal ning aastate jooksul avaldatud kahetsusele.
Bourgeois’ puhul paistavad kuriteod aga silma eriti julmana, sest need hõlmasid tema väikest tütart. Kohtutoimikute kohaselt saavutas ta lapse ajutise hooldusõiguse 2002. aastal pärast hagi oma endise elukaaslase vastu. Bourgeois elas Louisiana osariigis koos oma naise ja kahe lapsega.
Järgnevatel kuudel peksis Bourgeois’ tüdrukut elektrijuhtmega, põletas sigaretisüütajaga tema jalgu ja lõi teda plastikust pesapallikurikaga pähe nii kõvasti, et lapse pea paisus. Ta keeldus ühtlasi viimasele arstiabi osutamast, seisab dokumentides. Prokurörid väitsid ka, et ta kuritarvitas last seksuaalselt.
Texase Corpus Christi veoautode võidusõidu ajal tappis ta väikelapse, lüües tema pead neli korda vastu auto akent ja armatuurlauda, öeldakse kohtutoimikutes. Ta suri järgmisel päeval haiglas ajutraumadesse.
2004. aasta süüdimõistmise järel lükkas kohtunik tagasi väited mehe intellektipuudest, märkides, et ta sai seesuguse diagnoosi alles pärast surma mõistmist. Advokaadid ütlesid, et Bourgeois' tegi IQ-testi, mis näitas, et tema intelligentsuskvoot oli umbes 70, jäädes kõvasti alla keskmise, ja et tema lapsepõlv on selle tõestuseks.
Juristid ei väitnud siiski, et Bourgeois' oleks tulnud õigeks mõista või et talle tulnuks määrata eluaegsest vangistusest leebem karistus, vaid lihtsalt seda, et teda ei tohiks hukata, ütles Nolan.
