Iraagi naaber Iraan, mille USA president George W. Bush kord Bagdadiga samale “kurjuse teljele” paigutas, nimetas rünnakuid “õigustamatuteks ja ebaseaduslikeks”. “USA täielik hoolimatus avaliku tarkuse vastu nurjab täielikult valitsuste ja riikide poole sajandi väärtuslikud saavutused rahukoostöö kindlustamiseks,” ütles Iraani välisminister Kamal Kharrazi.
Teheran ei tunne Iraaniga 1980. aastal kaheksa-aastast verist sõda alustanud Saddami vastu erilist sümpaatiat, kuid vastustab siiski tema kukutamist sõjategevusega, väites, et see suurendab Lähis-Ida ebastabiilsust.
Bagdadi tabanud rünnakute varahommikune kellaaeg tähendas, et esimesed ametlikud reaktsioonid tulid Ida-Aasiast.
Malaisia paiskas välja ühe raevukama Ameerika-vastase tiraadi. Asepeaminister Abdullah Ahmad Badawi nimetas rünnakuid “mustaks plekiks ajaloos”, mille järgi maailm võivat veenduda, et “kellel jõud, sellel õigus”. Küll Allah lõpuks USA ülivõimu kukutab, leidis Malaisia konservatiivne islamiopositsioon.
Indoneesia mõistab Iraagi ühepoolse rünnaku karmilt hukka, teatas maailma rahvarohkeima islamimaa president Megawati Sukarnoputri. “Indoneesia valitsus kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu korraldama erakorralist kohtumist, et kutsuda USA-d ja selle liitlasi sõda peatama ja vastutama Iraagi konflikti humanitaartagajärgede eest,” ütles ta.
Bagdadi ründamine polnud ainult rünnak islami, vaid kogu inimkonna vastu, leidis Indoneesia mõõduka moslemi opositsioonirühmituse Muhammadiyah juht Syafii Maarif.
Indoneesia Semarangi linnas kähmles politsei tudengitest meeleavaldajatega, kes põletasid Bushi kuju.
Pakistan teatas, et on sõja vastu ja jätkab rahupüüdlusi.
Ameeriklased ei saa enam iial rahus elada, ennustas Tai rühmituse Moslemid Rahu Eest esindaja Murid Timasaen.
Kuveidis aga tundsid paljud kergendust, nähes Iraagi liidri Saddam Husseini valitsuse arvatavat lõppu lähenemas. “Bush on tõeline mees,” arvas kuveitlane Ahmad Hussein Ahmad palvehelmeid näpitsedes. “Tema paps vabastas Kuveidi ja nüüd vabastab poeg Iraagi.”
Heakskiiduavaldused USA rünnakule olid palju tagasihoidlikumad kui kriitika.
Jaapani peaminister Junichiro Koizumi seadis sõjavastasest avalikust arvamusest hoolimata esikohale julgeolekualliansi USA-ga ja kinnitas oma moraalset toetust Washintonile. “Ma mõistan ja toetan USA sõjajõu kasutamise algust,” teatas ta pressikonverentsil.
Lõuna-Korea president Roh Moo-hyun avaldas samuti USA-le toetust, kuid lisas: “Me teeme diplomaatilisi jõupingutusi, et see sõda ei halvendaks meie suhteid Põhja-Koreaga.”
Filipiinid toetavad poliitiliselt ja moraalselt Iraagi vabastamist massihävitusrelvadest, ütles president Gloria Macapagal Arroyo, nimetades Manilat USA-d toetava koalitsiooni osaliseks.
Hiina, kes Aasia riikidest ainsana ÜRO Julgeolekunõukogusse kuulub, kutsus sõjategevust otsekohe lõpetama.
Austraalias protestisid kümned tuhanded inimesed sõja vastu, millest Austraalia väed osa võtavad.
USA sõjaplaanide kindlamaid toetajaid Suurbritannia teatas, et tema väed neljapäevahommikustes rünnakutes ei osalenud. Briti peaminister Tony Blair kutsus kokku valitsuse sõjakoosoleku.
Hispaania, mis saatis USA-le abiks hospidalilaeva ja 900-liikmelise tugipersonali, pidas samuti ministrite koosolekut.
Mujal Euroopas nappis otseseid toetusavaldusi.
“Prantsuse võimud avaldavad sügavat muret seoses esimese sõjalise operatsiooni algusega Iraagis,” teatas Prantsuse välisministeerium.
Saksa valitsus avaldas sõja puhkemise puhul “tõsist muret ja kohkumust”.
Belgia peaminister Guy Verhofstadt teatas, et tema riik on “sügavalt pettunud” ja iraaklased on jäänud “haamri ja alasi vahele”.
Euroopa Liidu eesistuja Kreeka kahetses, et kriisi ei lahendatud rahumeelselt ja rahvusvahelises üksmeeles.
Vene peaministri Mihhail Kasjanovi sõnul kahetseb tema valitsus, “et Iraagi kriisi lahendatakse sõjaliste vahenditega ilma ÜRO Julgeolekunõukogu, see tähendab rahvusvahelise julgeolekusüsteemi otsuseta”.
Türgi tihedaid sõjalisi sidemeid NATO-partneri USA-ga on pingestanud Ankara keeldumine Washingtoni soovist kasutada Türgit stardiplatormina sissetungiks Põhja-Iraaki. “Minu lootus ja palve on, et tsiviilisikud surma ei saaks,” ütles Türgi valitseva Õiglus- ja Arengupartei aseesimees Murat Mercan. “Ma loodan ja palun, et see asi väga varsti lõpeks ja rahu ning stabiilsus regioonis kiiresti taastuks.”
Endise Nõukogude Liidu endine liider Mihhail Gorbatšov, kes 1991. aasta Lahesõja vaikimisi heaks kiitis, nimetas USA nüüdset rünnakut veaks.
Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon (OPEC) lubas tasa teha naftatarnete puudujäägid, mida Iraagis alanud sõjategevus võib põhjustada.
