See muudab aga USA poliitilist kaarti, sest rahvastiku suurenemine annab antud osariikidele kongressi esindajatekohas rohkem mandaate, kirjutab AFP.

Ameerika Ühendriikides elas aprilli alguses ametlikult 308,7 miljonit inimest. Kümne aastaga on rahvaarv tõusnud 9,7 protsenti. Viimati oli kasv nii väike 1930-ndatel aastatel, mil see ulatus kõigest 7,3 protsendini. Näiteks aastate 1990 ja 2000 vahel oli rahvastiku kasv 13,2 protsenti.

Poliitiline tähendus on rahvastikumuudatustel aga näiteks selles, et kongressi esindajatekoja 435 saadikukohta jagatakse osariikide vahel lähtuvalt nende elanike arvust. Elanike arv osariikides mõjutab ka nende tähtsust presidendivalimistel.

Näiteks traditsiooniliselt vabariiklaste kantsiks olev Teksase osariik saab esindajatekotta juurde koguni neli kohta, mis teeb kokku 36 saadikut. Kõige rohkem kohti esindajatekojas on Californial - 53.