USA rahvaarv ületas 300 miljoni piiri
Föderaalne statistikaamet on välja arvutanud, et USA saab uue inimese juurde iga 11 sekundi järel. Päris täpselt pole loomulikult võimalik öelda, kus 300 miljones inimene sündis või mis kohas ta üle piiri tuli. USA on Hiina ja India järel rahvarohkuselt maailma kolmas riik.
Uut rekordit ei tähistata USA-s sugugi sellise pidulikkusega, nagu 1915. aastal tähistati 100 miljoni piiri ületamist või 1967. aastal rahvastikuarvu kahekordistumist eelmisest rekordist.
Rahvastikuküsimus on tänapäeval USA-s terava poliitilise debati teemaks, immigratsiooni piiramine on üks keskseid piikide murdmise kohti novembris toimuvatel kongressi vahevalimistel.
300 miljonist ameeriklasest 201 miljonit ehk 67 protsenti on valged, teisele kohale on tõusnud latiinod 44,7 miljoni ehk 15 protsengia. Traditsiooniliselt teisel kohal olnud neegrid on langenud 38,7 miljoni ehk 13 protsendiga kolmandale kohale, asiaate on 14,3 miljonit ehk alla viie protendi.
Kui aastal 1966 oli latiinosid vaid neli protsenti elanikkonnast, siis nüüdseks on see tõusnud 14 protsendi peale ja kui immigratsioonitrendid ei muutu, siis aastaks 2050 on veerand USA elanikkonnast latiinod.
1966. aastal oli valgete osakaal USA elanikkonnas 83,6 protsenti ja neegreid oli pisut üle 11 protsendi.
Kui 1915. aastal oli USA immigratsiooniallikaks peamiselt Saksamaa, siis 1967. aastal oli see Itaalia ja tänapäeval on põhiosa immigrante pärit Mehhikost.
Kui aastal 1915 oli kinnisvara omanikke rahvastikus 45,9 protsenti, siis tänapäeval on nende hulk 68,9 protsenti. Eelmise sajandi alguses oli keskmine eluiga 54,5 aastat, nüüd on see 77,8 aastat. 1915. aastal oli Ameerikas 2,5 miljonit autot, nüüd on see arv 237,2.
