Seadusandjad pidid otsustama, kas suurim riiklik sekkumine USA majandusse pärast 1929. aasta kriisi läheb läbi või mitte, vahendab CNN.

Pühapäeval leppisid administratsiooni, riigikassa ja parteide esindajad kokku 700 miljardi USA dollari suuruses abiplaanis, et riigi finantssüsteemi kriisi leevendada.

Kriitika ülikalli abiplaani suhtes on olnud tugev ning hääletamise tähtaega lükati edasi, kusjuures saadikutel oli lubatud oma valikut enne hääletuse lõppu veel muuta. See teade saigi Dow Jonesi suure kukkumise põhjustajaks.

Juba enne otsuse ametlikku kinnitust kukkus USA tööstusfirmade aktsiaid ühendava Dow Jonesi indeks New Yorgi börsil 600 punkti võrra.

USA president George W. Bush üritas seadusandjaid varem veenda, öeldes, et abiplaan omab “tohutu tähtsust kõigi ameeriklaste jaoks”.

BBC teatel oli USA Kongressi alamkojas plaani vastu 228 ja poolt 205 saadikut. Hoolimata president Bushi üleskutsetest olid just vabariiklased plaani peamised vastased — kaks kolmandikku vabariiklaste esindajatest hääletas finantsturgude rahasüsti vastu.

Börsid Wall Streetil langesid pärast otsust lausa sekundite kiirusel.

President Bush teatas, et on hääletustulemuse tõttu “väga pettunud” ning asub oma nõunikega edasisi samme arutama.

BBC korrespondendi sõnul algavad nüüd uuesti meeleheitlikud püüded ja läbirääkimised, et abiplaani mingil määral muudetud versioon uuesti seadusandjatele otsustamiseks saata.