USA politseinik, kes lasi maha ööriietes relvastamata noore naise, mõisteti tosinaks aastaks trellide taha

 (15)
USA politseinik, kes lasi maha ööriietes relvastamata noore naise, mõisteti tosinaks aastaks trellide taha
Foto: Scanpix

USA Minnesota osariigis mõisteti endine politseinik 12 aastaks trellide taha pärast seda, kui ta tulistas surmavalt relvastamata naist, kes tahtis ise võimalikust kuriteost teatada.

40-aastane Justine Ruszczyk Damond helistas mullu politseisse, sest kahtlustas, et tema kodu lähedal tänaval vägistatakse kedagi. Kui naine politseinikele vastu läks, tulistas üks ohvitseridest teda kõhtu. Heleroosat t-särki ja dressipükse kandnud naisel oli käes kõigest mobiiltelefon.

Juhtunu leidis aset ajal, mil politseile tehtud hädakõnedele vastanud korrakaitseametnikke varitseti ja rünnati ning ka tulistaja, politseiametnik Mohamed Noor ütles kohtuprotsessi ajal, et kartis varitsust, kui saabus sündmuskohale asja uurima.

Ta tunnistas, et naise tulistamine oli viga ja palus naise lähedastelt vabandust.

USA Minnesota prokuratuur leidis, et naise tulistamine oli siiski ebamõistlik ja vastuolus korrakaitsjatele kehtestatud teenistusreeglitega, ning nõudis 33-aastasele politseinikule tõsist karistust. Osariigi kohus tunnistaski politseinik Noore hiljuti ettekavatsemata tapmises ja kolmanda astme mõrvas süüdi, küll aga mõisteti ta õigeks kõige raskemas teise astme mõrvas ehk tapmises eesmärgiga.

Ohvitser Noorest sai sellega esimene politseinik, kes on mõistetud Minnesota osariigis süüdi inimese tapmise eest töökohustusi täites.

USA Minneapolise linna meer Jacob Frey teatas, et maksab tunamullu politseiniku poolt põhjuseta tapetud naise lähedastele kümme miljonit dollarit (8,9 miljonit eurot) valuraha.

37-aastane Frey ütles pressikonverentsil, et see on Minneapolise ajaloo suurim valurahamakse, ent arvestades, et naine tapeti ilma igasuguse põhjuseta, on see vajalik, et linn saaks edasi liikuda. „Tulistamise eel ei kujutatud kellelegi otsest ohtu,“ ütles ta. „Tänane otsus ei ole võit kellegi jaoks, vaid pigem viis linnana edasi liikuda.“