Lisaks nõuab Washington uute, väikse võimsusega tuumarelvaliikide väljatöötamist, teatas väljaanne Pentagoni salajasele raportile viidates.

Tuumarünnaku objektiks saada võivate riikide nimistus on ajalehe andmeil Venemaa, Hiina, Iraak, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa ja Süüria. Tuumarelva võidakse nende vastu kasutada tuumalöögile vastu seista võivate objektide suhtes, vastuseks tuuma-, keemia- ja biorelva kasutamisele ning “sõjalise olukorra ootamatu arengu” korral.

Timesi andmeil 8. jaanuaril USA Kongressile esitatud salajane aruanne on teadaolevalt esimene kord, mil avalikuks on tulnud ametlik nimekiri riikidest, kelle vastu USA oleks valmis tuumarelva kasutama. Varem on ametiisikud vaid tunnistanud, et olemas on plaanid Nõukogude Liidu ründamiseks.

USA kaitseministeeriumi esindaja keeldus teadet kommenteerimast.

USA Kongress nõudis USA tuumastrateegia läbivaatamist 2000. aasta septembris. Viimati oli USA tuumarelva kasutamise kava koostatud president Bill Clintoni valitsusajal, aastal 1994, kirjutas LA Times. Nimetatud dokument pole kunagi avalikkuse ette jõudnud.

Uue tuumastrateegia alusel, millel on USA kaitseministri Donald Rumsfeldi allkiri, on armeejuhid juba alustanud sõjaplaanide väljatöötamist, lisatakse artiklis.

Kongressile esitatud salajase raporti kohaselt peab USA olema valmis tuumarelvad käiku laskma võimalikus araabiamaade ja Iisraeli sõjas, Hiina sõjas Taiwaniga või Põhja-Korea rünnaku puhul Lõuna-Korea vastu. Lisaks võib tuumarelva tarvis minna, kui Iraak peaks ründama Iisraeli või mõnd teist naabrit.

Venemaa ei ole aruande kohaselt enam ametlik vaenlane, kuigi tema tuumaarsenal on “murettekitav”, teatab ajaleht.

USA sõjanduseksperdid on viimase 10 aasta jooksul korduvalt viidanud vajadusele pöörata enam tähelepanu taktikalise tuumarelvastuse arendamisele. Näiteks saab väikesi lõhkepäid, mis aga tekitavad maakoores tugevaid võnkeid ja purustusi, kasutada muidu kättesaamatute koobaste ja maa-aluste punkrite hävitamiseks, millega USA-l oli probleeme nii Lahesõjas kui senini jätkuvas Afganistani sõjas.

Siiski ei ole teadaolevalt viimase 20 aasta jooksul taktikalist relva eriti arendatud.

Kongressile esitatud raportis on viidatud ka tuumarelva kasutamise vajalikkusele “üllatavate sõjaliste arengute korral”. Analüütikud märkisid LA Timesile, et tegemist on viitega Pentagoni kartusele, nagu võiks mõni vaenulik riik või terroristlik rühmitus võib ootamatult areenile astuda uue, senitundmatu relvaga, mille vastu Ameerika Ühendriikide tavarelvastus on võimetu.