Enne 10 aasta eest toimunud sissetungi Iraaki väitsid USA Luure Keskagentuur (CIA) ja teised luureteenistused enesekindlalt, et Saddam Husseini režiimil on suured massihävitusrelvade varud.
Nende leiud kinnitasid Valge Maja veendumust, et Saddam on oht, mis tuleb jõuga kõrvaldada.
Kuid selgus, et luure "eksis täielikult peaaegu kõikides sõjaeelsetes hinnangutes Iraagi massihävitusrelvadele", selgub ametliku uurimise tulemusena valminud Silberman-Robbi raportist.
2005. aastal ilmunud raporti kohaselt ei suutnud spioonid koguda kindlat teavet, eksisid analüüsides ning jõudsid järeldusteni, mis tuginesid asitõendite asemel ekslikel oletustel. Raport nimetas neid Ameerika lähiajaloo kõige avalikumateks ja kahjulikumateks luureeksimusteks.
"See asi on meile püsivat kahju tekitanud," ütles mõttekoja RAND Corporation terrorismiekspert Brian Jenkins ja lisas, et see on märkimisväärselt kahjustanud USA usaldusväärsust luurevaldkonnas.
Sellest alandusest saadik on riigi 16 luureagentuuri andmete kogumist tõhustanud ning lisanud agentide kontrollimise protseduurid, et Iraagi puhul tehtud vigu vältida, teatab AFP BNS-i vahendusel.
"Õppust on võetud," ütles endine CIA analüütik Paul Pillar, kes juhtis luuretegevust Lähis-Idas.
Pärast Iraagi eksimusi seati sisse protseduurid informantide kontrollimiseks ning lisati meetmeid, et saaks "isegi kõrgete luurejuhtide varbad tulle pista, et nad saaksid allikmaterjali usaldusväärsust kinnitada", ütles Pillar AFP-le.
CIA leidis ka alles hiljuti avalikustatud sisejuurdluses, et oli Saddami kavatsusi valesti hinnanud.
Kuid endised luurajad ja seadusandjad väidavad, et spioonidel lasub vaid osa süüst, sest toonane president George W. Bush oli juba otsustanud Iraaki tungida, ükskõik, mida luureagentuurid neile teatasid. Bushi valitsust süüdistati informatsiooni valikulises kasutamises sõja õigustamiseks ning nende seisukohti mitte kinnitava info eiramises.
Ametlike juurdluste kohaselt ei olnud luureteated politiseeritud, kuid küsimuse üle käivad veel 10 aastat hiljem ägedad vaidlused.
Erinevalt Iraagist on ÜRO inspektorid leidnud Iraanist hulgaliselt tõendeid, mis viitavad uraani rikastamisele.
Kuid USA luurekogukond, mis usub, et Teheran ei ole veel langetanud otsust tuumarelv ehitada, on silmitsi samasuguse probleemiga nagu Iraagi puhul - nad peavad arvama ära Iraani juhtkonna kavatsused.
Kui Iraan uraanirikastamist laiendab ning USA ja Iisrael kaaluvad võimalikku ennetavat lööki, suureneb surve luureagentuuridele, et nad ütleksid, kui kaugel on islamivabariik tuumapommi kasutamisest.
