USA-l nappis algusest peale Iraagis vägesid
Bremeri väide on vastuolus president George W. Bushi ja Pentagoni kõrgete ametnike korduvate kinnitustega, et Ameerika vägedel on Iraagis kõik, mida nad vajavad.
Bremer märkis, et piisava arvu armeepatrullide puudumine Bagdadis ja teistes piirkondades pärast Saddami režiimi kukutamist põhjustas “kohutava” rüüstamise. “Me maksime selle peatamata jätmise eest ränka hinda, kuna see tekitas seadusetuse õhkkonna,” lausus Bremer.
President Bush, kaitseminister Donald Rumsfeld ja teised kõrged administratsiooni ametnikud on pidevalt kinnitanud, et USA-l on Iraagis piisavalt jõude. Praegu baseerub Iraagis umbes 133 000 USA sõjaväelast, teised riigid on saatnud sinna ühtekokku 23 500 sõdurit.
Kuigi Iraagist pole leitud massihävitusrelvi, mille väidetavat olemasolu kasutati ettekäändena invasiooniks, ütles Bremer, et ta peab õigeks Bushi otsust Iraagi vastu jõudu kasutada. Bremeri sõnul oli “reaalne võimalus”, et Saddam võib tarnida massihävitusrelvi terrorirühmitustele, mis on lubanud tappa sadu tuhandeid ameeriklasi. “Ma olen rohkem kui kunagi varem veendunud, et režiimi muutmine oli õige samm,” ütles Bremer.
Ta eitas Bushi kriitikute süüdistusi, et administratsioonil puudusid plaanid sõjajärgseks Iraagiks, kuid tunnistas, et paljud need plaanid ei olnud adekvaatsed.
“Planeerimist oli, kuid planeeriti olukorda, mis ei kujunenud,” ütles ta, viidates ulatusliku humanitaarkatastroofi või põgenike kriisi võimalusele. Kavandati ka tegevust juhuks, kui Saddam oleks Iraagi naftaväljad ja -tehased õhku lasknud.
Bremeri sõnul usub ta, et Iraagi esimesed demokraatlikud valimised toimuvad vastavalt plaanile jaanuari lõpul, seda hoolimata riigis jätkuvast vägivallast. “Ma usun, et valimised toimuvad,” lausus Bremer. “Need saavad olema rasked. Palju on vägivalda, kuid see ei ole ebaharilik, kuna need on esimesed valimised sõjas kannatanud piirkondades.” Bremer rõhutas, et ta on Iraagi tuleviku suhtes üldiselt optimistlik.
