USA külmutas osaliselt sõjalise ja rahalise abi andmise Egiptusele
Otsus annab tunnistust USA rahulolematusest Egiptuse valitud teega pärast esimese demokraatlikult valitud presidendi Mohamed Morsi kukutamist armee poolt 3. juulil, vahendab Reuters.
USA riigidepartemang teatas siiski, et ei lõpeta abiandmist täielikult ning jätkab sõjalist toetust terrorismivastasele võitlusele, relvade leviku vastu ja julgeoleku tagamiseks Siinai poolsaarel, mis piirneb USA liitlase Iisraeliga.
Samuti jätkatakse rahaeraldusi, mis toovad kasu Egiptuse rahvale sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid ja erasektori areng.
USA seisab Egiptuses dilemma ees: ühelt poolt soov edendada demokraatiat ja inimõigusi ning teiselt poolt vajadus teha strateegiliselt tähtsa riigiga koostööd, sest ta kontrollib Suessi kanalit, sõlmis 1979. aastal Iisraeliga rahulepingu ja on araabiamaailma rahvarohkeim riik.
„Me... jätkame teatavate suuremõõduliste sõjaliste süsteemide tarnete ja rahalise abi kinni hoidmist valitsusele, kuni pole toimunud usutavat edasiminekut kõiki kaasa haarava, demokraatlikult valitud tsiviilvalitsuse suunas vabade ja ausate valimiste kaudu,“ teatas USA riigidepartemangu pressiesindaja Jen Psaki.
Egiptuse sõjaväevõimud on pärast Morsi kukutamist kasutanud karme meetmeid moslemivennaskonna vastu, mille esindaja Morsi oli. Sajad inimesed on hukkunud ja moslemivennaskonna juhid vahistatud.
USA ametnike sõnul külmutatakse General Dynamicsi toodetavate tankide M1A1 Abrams, Lockheed Martini toodetavate hävituslennukite F-16, ründekopterite Apache ja Boeingu toodetavate rakettide Harpoon tarned Egiptusele.
Kinni hoitav sõjatehnika on ametnike sõnul väärt sadu miljoneid dollareid, kuid tarnete külmutamine ei ole mõeldud püsivana ning olukord vaadatakse teatud ajaperioodi järel üle ja tehakse uus otsus vastavalt Egiptuse edusammudele demokraatia ja inimõiguste alal.
USA on juba pikka aega andnud Egiptusele 1,55 miljardit dollarit abi aastas, millest 1,3 miljardit on läinud sõjaväele.
