USA kritiseeris Läti demokraatiat
Bailey meelest on Läti nüüd, kolm aastat pärast EL-i ja NATO-ga liitumist, jõudnud olulisse pöördepunkti. “Milline on tulevikutee? Kas peetakse kinni meie ühistest väärtustest? Kas Läti jätkab reformiteel ja tugevdab õigusriiki, suurendab läbipaistvust ja arendab end edasi vaba ja demokraatliku riigina?” küsis saadik sisuliselt soovitud teed kätte näidates.
“Või otsustab Läti turvaliselt EL-is ja NATO-s olles, et raske töö on tehtud ja las sellest riigist saadagi vähestele isikutele mänguväljak, kus nad võivad täita enda ja oma sõprade taskuid? Kas Läti vajub tagasi ja hakkab meenutama neid maid, mis pole ulatuslikke reforme ette võtnud?” peletas ta seejärel teise võimalusega.
Milliseid ohtlikke sündmusi saadik silmas pidas? Vaatlejate meelest viitas Bailey peaminister Aigars Kalvitise katsele haarata valitsusele suurem võim julgeolekuteenistuste üle, mis tõi kaasa vastasseisu eelmise presidendiga.
Teise hiljutise skandaali põhjustasid avalikuks saanud salvestised juhtivate advokaatide ja kohtunike telefonivestlustest, mis paistavad viitavat kohtunike korruptiivsusele ja tihedatele ning pistisehõngulistele suhetele poliitilise ja ärieliidi vahel. Sellega seoses on juttu olnud nn oligarhide võimust ning üks neist, Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs, on uurimise all.
Ning kolmandaks on kriitikat pälvinud Kalvitise soov ja nüüdne otsus vallandada vaat et iga hinna eest korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) juht Aleksejs Loskutovs.
Kõnes ei läinud saadik isiklikuks, kuid Läti meedia andmeil on Bailey varem kritiseerinud Loskutovsi kohalt kangutamist ja Lembergsi paigutamist eeluurimisvanglast koduaresti. Ja rääkinud ka mingitest lubamatult mõjuvõimsatest inimestest “pilvedel ja merel”, mis vaatlejate meelest on selged viited kahele nn oligarhile ehk ekspeaministrist ärimehele-poliitikule Andris Škelele ja sadamalinna juhile Lembergsile. “Ma olen näinud ausaid ja hästi tööd tegevaid inimesi, kelle on hävitanud nõudmised täita pilvedelt ja merelt tulevaid korraldusi,” ütles saadik.
Peaminister Kalvitis teatas pärast Ameerika esindaja esinemist, et pole tolle seisukohtadega nõus. Kalvitise sõnul on Läti valitsus vaba ja suveräänne. “Selge see, et Lätis on mõjukaid inimesi, kuid mind mingid kõrvalised jõud ei mõjuta.”
Ühtlasi soovis Kalvitise valitsus telekanali LNT teatel USA saatkonnalt mõningaid selgitusi saadiku sõnakasutuse kohta, misjärel võidakse anda hinnang, kuivõrd on kahepoolsetes suhetes toimunud pööre.
Läti meedias on kõlanud ka arvamusi, et USA suursaadiku ütlemised võivad olla osaks Lätis mõjuvõimu pärast peetavas heitluses. Teiseks osapooleks USA kõrval on siis muidugi Venemaa.
Nimelt räägitakse, et Aigars Kalvitise peaministriks saamise järel olevat Vene mõju hakanud aina suurenema. Ja kuigi inim- ja vähemusõiguste osas saab Läti Moskvast aeg-ajalt ikka lakse, pole see võrreldav mõne aasta taguse ajaga.
Veel ühe seigana saab aga välja tuua Putini autasu lahkuvale Vene suursaadikule Lätis Viktor Kaljužnõile — ordeni “suure panuse eest Venemaa välispoliitika ellu viimisel”, nagu on kirjas Kremli kodulehel.
Selle peale võib näha unenägu, et USA on kaotanud märkimisväärselt mõjujõudu Lätis, senine poliitiline eliit pole lootusi õigustanud ning nüüd asuvad ameeriklased ette valmistama revolutsiooni — kabinetipööret, sest ega tänavatele keegi tulema ei hakka. Korruptsioonivastase võitluse lipu all tehakse puhastustöö vana eliidi hulgas, kusjuures karmilt, ohtrate skandaalsete süüdistuste ja vahistamistega.
Vandenõuteoreetikutele võib meenuda ka mõne aasta eest Leedus toimunu ehk muu hulgas venemeelsuses süüdistatud president Rolandas Paksase tagandamine.
Unenäost selgemalt on aga Läti meedias käidud välja võimalus, et ekspresident Vaira Vike-Freiberga valmistub poliitikasse naasma — segaduste, et mitte öelda kriisi ajal ja uue partei eesotsas. Ning võimalusel USA toetusel.
