Dokumendis soovitatakse võtta vastu välismaiste õiguskaitseorganite esindajate kvalifitseeritud abi.

„Enamik eksperte lähtub arvamusest, et vene ametnikud andsid kas ise käske korruptsiooni või inimõiguste rikkumise juhtumeid uurivate ajakirjanike likvideerimiseks või olid sellega seotud. Just seetõttu varjavadki nad siiamaani mõrvareid,” teatas seaduseprojekti autor Chris Smith.

Tema arvates võib Venemaal täheldada järkjärgulist tagasipöördumist totalitarismi juurde. „Võib-olla vene majandus on isegi tõusuteel, aga demokraatlikud institutsioonid jäävad oma arengus isegi arengumaadest maha. Ainult sellisel juhul, kui ajakirjanikud saavad rääkida riigis sellest, mida nad peavad vajalikuks ilma surma kartmata, võib rääkida Venemaa demokraatlikust juhtimisest,” ütles kongresmen kokkuvõtteks.

Smith teatas veel, et Venemaa omab väheaustusväärset teist kohta riikide nimekirjas, kus hukkub kõige enam ajakirjanikke. 2000. aastast alates on Venemaal tapetud üle 20 ajakirjaniku.