Senatis hääletas otsuse poolt 86 ja vastu 13 senaatorit ning sellele peab veel alla kirjutama president George Bush.

Bushi administratsiooni teatel kindlustab leping strateegilist partnerlust maailma suurima demokraatiaga, aitab Indial toime tulla üha suureneva energiavajadusega ning avab miljardilise turu.

Kriitikute sõnul tuleb leping aga kahjuks rahvusvahelistele pingutustele tuumarelvade leviku piiramiseks, lastes Indial sisse osta tuumakütust ja -tehnoloogiat, kuigi India on tuumarelvi katsetanud ja ei ole tuumarelvade leviku piiramise lepinguga ühinenud.

Lepinguga teeb USA kriitikute sõnul kannapöörde oma poliitikas mitte müüa tuumatehnoloogiat riikidele, kellel puuduvad piisavad tagatised selle tehnoloogia levimise vastu tuumarelvaprogrammide loomiseks.

Riigisekretär Condoleezza Rice tegeles suure osa eelmisest kuust kongressi veenmisega lepingut heaks kiitma. President Bush tahtis, et seda tehtaks enne, kui ta jaanuaris ametist lahkub.

India tööstuskonföderatsiooni andmetel avaneb järgmise 15 aasta jooksul võimalus investeerida India 18-20 tuumaelektrijaama 27 miljardit dollarit.

India turu pärast käib aga globaalne võitlus. Prantsusmaa teatas teisipäeval, et on Indiaga alla kirjutanud tuumakoostöölepingule ning Venemaa juba ehitab kaht 1000-megavatist reaktorit Lõuna-India Tamil Nadu osariigis.

India tuumaenergiamonopol on esialgselt planeeritud projektide jaoks välja valinud neli tarnijat, kelle hulgas on USA Westinghouse Electric ja Prantsusmaa Areva.

Läbirääkimisi peetakse ka USA General Electricu, Jaapani Hitachi ja Venemaa Rosatomiga.