Demokraadist kongresmen Tom Lantos, kes juhib esindajatekoja välissuhete komisjoni tegi oma märkuse kommunismiohvrite memoriaali avamisel Washingtonis.

Mitmesajapealises inimhulgas tekitas kahinaid, kui ta ütles, et nimetaks „Schröderit poliitiliseks prostituudiks, just nüüd, kus ta saab Putinilt suuri tšekke. Kuid minu ringkonnas tegutsevad seksiäri töötajad olid sellele vastu.”

Saksamaa valitsuse esindaja Ulrich Wilhelm lükkas märkuse selgelt ja otsustavalt tagasi. „See on seninägematu diskursuse tase Saksamaa Föderaalse vabariigi endise kantsleri suhtes,” ütles Wilhelm Berliinis.

Schröderi kaitsele asus ka Sotsiaaldemokraatlik partei, kuhu Schröder kuulub. Partei peasekretär Hubertus Heil ütles, et öeldu oli märk „poliitilisest rumalusest ja maitsetusest”.

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier teatas oma ministeeriumi kaudu, et Lantos rikkus poliitilise väärikuse piire.

Lantos on esindanud Kongressis San Franciscot ja San Mateod 1981. aastast alates.

Holokausti üle elanud ning pärast kommunistlikku riigipööret Ungarist põgenenud Lantos on süüdistanud nii Schröderit kui ka endist Prantsusmaa presidenti Jacques Chiraci selles, et need ei toeta USA-d võitluses uue türannia, islamifašismi eest. Kusjuures USA aitas päästa Euroopat natsismi ja kommunismi käest. Lantose sõnul sillutab nende ametist lahkumine teed transatlantiliste suhete paranemisele

Pärast kantsleri ametist lahkumist sai Schröderist Vene-Saksa energiafirma Nord Stream nõukogu esimees, kelle aastapalk on 225 000 — 300 000 eurot. Nord Stream kavandab Läänemerre Põhja-Euroopat läbivat gaasijuhet. 51 protsenti firmast kuulub Venemaa riiklikule naftakompaniile Gazprom. Schröderi selline teguviis tekitas raevu ka Saksamaal.

Kriitikalaine kasvas üle korruptsioonisüüdistusteks, kui tuli välja, et oma viimaste ametisoleku nädalate jooksul 2005. aastal andis Saksamaa valitsus Venemaale 1,2 miljardilise laenu garantii Läänemerre gaasijuhtme ehitamiseks. Schröder on seda eitanud ning Gazprom väidab, et ei taha laenugarantiid kasutada.

Venemaa on kasutanud oma energiaressursse poliitilistel eesmärkidel jätkuvateks hegemoonia taotlusteks Ida-Euroopas. Riiki on karmilt kritiseeritud ajakirjanduse represseerimise ning muude vabaduste piiramise eest.