USA kaalub tuumaarsenali vähendamist

USA kaalub tuumastrateegia ümberkujundamise raames tuumaarsenali vähendamist praeguselt 7000 tuumalõhkepealt 1500-ni, kinnitavad Washingtoni ametiisikud ja relvastuskontrolli aktivistid.

USA ametnike sõnul loodab Bushi administratsioon, et järgmisel nädalal algavad raketitõrje teemalised konsultatsioonid Euroopa liitlastega annavad tulemuseks “vastastikuse mõistmise avalduse” juunis toimuval NATO välisministrite kohtumisel.

Teisipäeval esitas USA president George W. Bush oma seisukohad rahvusliku raketikaitsesüsteemi loomiseks. Kõnes, mida mitmed analüütikud hindasid aastakümnete põhjalikumaks katseks muuta tuumastrateegiat, lubas Bush asuda kiirelt vähendama USA tuumaarsenali.

Kuigi president ei esitanud konkreetseid arve, kinnitavad USA allikad, et Bush peab silmas tuumarelvade “drastilist” ühepoolset vähendamist kuni 1500 lõhkepeani.

Ametiisikud kinnitasid ka ajalehe Washington Post teadet, et Pentagon võib osa oma tuumarakettidest suunata Venemaa sihtmärkidelt Hiinale.

Relvastuskontrolli Assotsiatsiooni andmetel on USA-l praegu 7.295 ja Venemaal 6.094 strateegilist tuumalõhkepead. Need arvud hõlmavad vaid kaugtegevusraadiusega rakette. Kui tuumaarsenalile lisada ladustatud ja taktikalised tuumarelvad, on Venemaa kokku umbes 20.000 ja USA-l 10.000 tuumalõhkepead.

Mõlemad riigid on vastavalt START-1 lepingule oma arsenali oluliselt vähendanud, vastavalt START-2 lepingule, mis ei ole seni jõustunud, on USA ja Venemaa lubanud vähendada lõhkepeade arvu 3500-ni.

USA ekspresident Bill Clinton ja Venemaa ekspresident Boriss Jeltsin jõudsid ühtlasi kokkuleppele, et järgmine, START-3 lepe peaks kahandama tuumaarsenali 2000-2500 lõhkepeale. START-3 läbirääkimised ei ole aga veel alanud.

Paljude analüütikute hinnangul on USA plaan tuumaarsenali ühepoolseks vähendamiseks katse veenda USA liitlasi ning Venemaad ja Hiinat leppima Bushi rahvusliku julgeolekupoliitika prioriteedi, raketikaitsesüsteemi väljatöötamisega.