USA ja Venemaa presidentidel on inimkonna hävingu üle otsustamiseks 12 minutit

 (96)
USA ja Venemaa presidentidel on inimkonna hävingu üle otsustamiseks 12 minutit
AFP/Scanpix

"USA 450 väljalaskmisvalmis maismaal asuvat tuumalõhkepeadega varustatud ballistilist raketti on täielik vastand hirmutusvahendile, mis peaks rünnaku ära hoidma. Tegelikkuses on nende olemasolul potentsiaal alustada Kolmas maailmasõda ja algatada inimkonna väljasuremine – valehäire tulemusena. Me ei liialda," kirjutavad Nuclear Age Peace Foundationi president David Krieger ja USA kaitseministeeriumi endine strateegiline analüütik Daniel Ellsberg.

USA president Barack Obama ja teised maailma riigijuhid kogunesid tuumajulgeoleku tippkohtumisele Lõuna-Korea pealinna Souli, et arutada ohtude üle, mida kujutab endast valveta tuumamaterjal. Kriegeri ja Ellsbergi arvates peaks Obama, kui ta on tõesti mures tuumajulgeoleku üle, kaaluma tõsiselt 450 mandritevahelise ballistilise raketi hävitamist, mis on valmis hetkelise etteteatamise järel Venemaa suunas startima.

Need tuumaraketid on ameeriklaste sõnul esmase rünnaku relvad, enamik neist ei elaks tuumarünnakut üle. Vene tuumarünnaku häire korral oleks eesmärk kõik need 450 Minutemani raketti välja lasta enne, kui vaenlase lõhkepead nad hävitada jõuavad.

Kui tegemist oleks valehäirega (selliseid on olnud palju) ja USA raketid saadetakse välja enne, kui viga avastatakse, oleks Kolmas maailmasõda alanud. Venelastel on samasugune plaan lasta oma maismaaraketid hoiatuse peale välja, kirjutavad Krieger ja Ellsberg.

Nii USA kui ka Vene maismaaraketid on pidevalt täielikus valmisolekus, valmis minutite jooksul startima. Nende rakettide 30-minutilise lennuaja tõttu oleks nii USA kui ka Venemaa presidentidel umbes 12 minutit aega otsustada, kas oma raketid välja lasta, alates sellest hetkest, kui nende sõjavägede juhid tulevad välja informatsiooniga peatse rünnaku kohta.

Kriegeri ja Ellsbergi sõnul on USA presidendil vaid 12 minutit või vähem, et otsustada, kas alustada ülemaailmset tuumasõda. Kuigi see stsenaarium on ebatõenäoline, on see võimalik. Presidendid on seda korduvalt harjutanud.

Kriegeri ja Ellsbergi sõnul oli Venemaa valmis rakettide väljalaskmiseks 1995. aasta 25. jaanuaril. President Boriss Jeltsin aeti keset ööd üles ja talle öeldi, et Moskva suunas lendab USA rakett. Õnneks oli Jeltsin kaine ja tal võttis otsuse vastu võtmine oma tuumaraketi vastu saatmise kohta aega rohkem kui ette nähtud. Selgus, et tegemist oli Norrast välja lastud ilmasondiga. Katastroofist pääseti napilt.

"Kui kõik 450 USA maismaal asuvat Minuteman III raketti termotuuma lõhkepeadega lastaks kunagi välja Venemaale, kus paljud sihtmärgid on linnades ja nende lähedal, nagu praegune plaan ette näeb, sureks selle tulemusena suurem osa ameeriklastest koos suurema osaga inimkonnast. Meie oma relvad aitaksid surmadele Ameerikas ja mujal maailmas kaasa sama palju või rohkem kui igasugused venelaste välja lastud lõhkepead," kirjutavad Krieger ja Ellsberg.

Kõige selle põhjustab artikli autorite sõnul tuumaplahvatuste põhjustatud tohutute tuletormide suits. Isegi "edukas" USA tuumalöök tekitaks ülemaailmse kliimakatastroofi ja kahjustaks väga suurel määral Maad kaitsvat osoonikihti ning tooks kaasa globaalse näljahäda.

Päikese kuumutatud must suits jääks stratosfääri vähemalt kümneks aastaks. Seal blokeeriks see päikesevalguse maapinnale jõudmise. Kiiresti tekiksid jääaja ilmastikutingimused. Kümneks aastaks kaoks või lüheneks dramaatiliselt vegetatsiooniperiood ning tõenäoliselt sureks enamik inimkonnast nälga.

"Minuteman III rakettide katsetused Vanderbergi õhujõudude baasis on seega tegelikult Ameerika tuumaviimsepäevamasina katsetused," kirjutavad Krieger ja Ellsberg.

Kui USA loobuks maismaal paiknevatest raketivägedest, jääks ometi alles 288 allveelaevadel paiknevat ballistilist raketti 1152 lõhkepeaga. Kriegeri ja Ellsbergi sõnul kaoks aga siis venelaste jaoks ennetava rünnaku kiusatus pingelistel hetkedel või valehäire korral.

Autorid nõuavad samas, et USA (ja Venemaa) vähendaksid lõhkepeade arvu nii palju, et need ei ähvardaks inimkonna eksistentsi.

Ellsbergi ja Kriegeri sõnul võivad ülemaailmse katastroofi tekitada muidugi ka India ja Pakistani palju väiksemad tuumaarsenalid. Atmosfäärifüüsik Alan Robock ja tema kolleegid hindavad, et tuumasõda India ja Pakistani vahel, kus mõlemad pooled kasutaksid 50 Hiroshima mõõtmetega pommi (mõlemal on praegu rohkem kui see number), paiskaks samuti stratosfääri suitsu, mis põhjustaks ülemaailmse päikesevalguse kao ja osoonikihi hävimise, mis tooks kaasa ikaldused ja globaalse näljahäda.

Võrdluseks: USA ja Venemaa pidevas valmisolekus termotuumajõud sisaldavad endas India ja Pakistani 100 tuumapommiga võrreldes 500-kordset purustusjõudu.

Kriegeri ja Ellsbergi sõnul on inimkonnal ükskord aeg tõusta üles inimese kui liigi hävingu vastu ja nõuda poliitilistelt juhtidelt tuumarelvade kaotamist.

Autorid nõuavad, et olemasolevad tuumarelva omavad riigid loobuksid tuumarelvade hoiatusel põhinevast ja esimesena kasutamisest igasugustel tingimustel ja teiseks, et alustataks läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks tuumarelvade etapiviisiliseks, usutavaks, tagasipöördumatuks ja läbipaistvaks hävitamiseks.