USA president Barack Obama ja teised maailma riigijuhid kogunesid tuumajulgeoleku tippkohtumisele Lõuna-Korea pealinna Souli, et arutada ohtude üle, mida kujutab endast valveta tuumamaterjal. Kriegeri ja Ellsbergi arvates peaks Obama, kui ta on tõesti mures tuumajulgeoleku üle, kaaluma tõsiselt 450 mandritevahelise ballistilise raketi hävitamist, mis on valmis hetkelise etteteatamise järel Venemaa suunas startima.
Need tuumaraketid on ameeriklaste sõnul esmase rünnaku relvad, enamik neist ei elaks tuumarünnakut üle. Vene tuumarünnaku häire korral oleks eesmärk kõik need 450 Minutemani raketti välja lasta enne, kui vaenlase lõhkepead nad hävitada jõuavad.
Kui tegemist oleks valehäirega (selliseid on olnud palju) ja USA raketid saadetakse välja enne, kui viga avastatakse, oleks Kolmas maailmasõda alanud. Venelastel on samasugune plaan lasta oma maismaaraketid hoiatuse peale välja, kirjutavad Krieger ja Ellsberg.
Nii USA kui ka Vene maismaaraketid on pidevalt täielikus valmisolekus, valmis minutite jooksul startima. Nende rakettide 30-minutilise lennuaja tõttu oleks nii USA kui ka Venemaa presidentidel umbes 12 minutit aega otsustada, kas oma raketid välja lasta, alates sellest hetkest, kui nende sõjavägede juhid tulevad välja informatsiooniga peatse rünnaku kohta.
Kriegeri ja Ellsbergi sõnul on USA presidendil vaid 12 minutit või vähem, et otsustada, kas alustada ülemaailmset tuumasõda. Kuigi see stsenaarium on ebatõenäoline, on see võimalik. Presidendid on seda korduvalt harjutanud.
Kriegeri ja Ellsbergi sõnul oli Venemaa valmis rakettide väljalaskmiseks 1995. aasta 25. jaanuaril. President Boriss Jeltsin aeti keset ööd üles ja talle öeldi, et Moskva suunas lendab USA rakett. Õnneks oli Jeltsin kaine ja tal võttis otsuse vastu võtmine oma tuumaraketi vastu saatmise kohta aega rohkem kui ette nähtud. Selgus, et tegemist oli Norrast välja lastud ilmasondiga. Katastroofist pääseti napilt.
"Kui kõik 450 USA maismaal asuvat Minuteman III raketti termotuuma lõhkepeadega lastaks kunagi välja Venemaale, kus paljud sihtmärgid on linnades ja nende lähedal, nagu praegune plaan ette näeb, sureks selle tulemusena suurem osa ameeriklastest koos suurema osaga inimkonnast. Meie oma relvad aitaksid surmadele Ameerikas ja mujal maailmas kaasa sama palju või rohkem kui igasugused venelaste välja lastud lõhkepead," kirjutavad Krieger ja Ellsberg.