2009. aastal hävitati neljas USA tehases üle kolme tuhande tonni elusolendite mürgitamiseks mõeldud aineid, mille seas olid sellised vanad tuttavad nagu sariin, ipriit, sinepigaas ja närvisüsteemi paralüseeriv VX.

Praeguseks on 1990ndate aastate esimeses pooles alanud likvideerimisprotsessi startides kuulus USA armee relvastusse 31 500 tonni erinevaid mürkrelvi.

„Keemiarelvade tootmisele pandi 1960ndate lõpus president (Richard) Nixoni poolt moratoorium," ütles armee keemirelvade agentuuri (CMA) pressiohvitser Greg Mahall.

2009. aasta detsembri lõpus teatas Moskva-poolse rahvusvahelise keemiarelvade keelustamise konventsiooni täitmist kontrolliva organi juhataja Viktor Holstov, et Venemaal on jäänud hävitada 22 000 tonni mürkaineid.

See varu likvideeritakse aastatel 2010-2012 toimuva neljanda hävitusetapi käigus.

Hollandis haagis baseeruva keemiarelvade keelustamise organisatsiooni (OPCW) andmetel on seda tüüpi relvade omanikriigid pooled oma varudest hävitanud. Ühendusse kuulub 188 riiki.

Konventsioonile keeldusid alla kirjutamast vaid Iisrael ja Birma (Myanmari huntavalitsus). Organisatsiooniga pole liitunud Angola, Egiptus, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Süüria ja Somaalia.