Nabil al-Hakimi, humanitaarametnik Taizis, ühes Jeemeni suurimates linnades, ütles uudisteagentuurile AP, et „armee, kes peaks humanitaarabi valvama, rüüstab seda“.

AP uuringu tulemusel selgus, et toiduabi kasutatakse poliitilise relvana, mis tähendab, et gruppidel, keda kahtlustatakse ebalojaalsuses, ei ole võimalik humanitaarabile ligi pääseda.

AP teatab, et kuigi kaduma minev humanitaarabi on probleemiks Jeemeni valitsuse poolt kontrollitavatel aladel, mida toetab Saudi-Araabia juhitud sõjaväe koalitsioon, on situatsioon veelgi hullem Houthi mässuliste kontrollitavatel territooriumidel.

Ühe näitena võib tuua Sendi linna, kuhu ÜRO on saatnud kohati nii palju toitu, et sellega saaks ära toita kaks korda rohkem inimesi kui linnas elanikke. Ometigi seisab 65% linlastest silmitsi tõsise toidupuudusega, neist 7000 inimest omakorda täieliku näljaga.

Jeemen on saanud toidu-, majutamis-, meditsiinilist jm abi rohkem kui nelja miljardi dollari eest, aga enam kui pooled elanikud ei saa endiselt piisavalt süüa. 29 miljonist Jeemeni elanikust 10,8 miljonit on toiduvarudega „hädaolukorras“, viis miljonit on sügavamas „kriisis” ja 63 500 on „katastroofilises olukorras”, mis tähendab tõsist näljaseisundit.

Heategevusfondi Save the Children (eesti keeles Päästke Lapsed) hinnangul on alates sõja algusest 85 000 alla viieaastast last surnud nälja või haiguse tagajärjel. USA toiduprogrammi tegevdirektor David Beasley ütles uudisteagentuurile, et toiduabi röövimine on häbiväärne, sõnades, et „see on kuritegelik, vale ja peab lõppema“.