HRW ja ACLU avaldasid kolmapäeval selle ühise üleskutse üksikasjalikus raportis, milles väidetakse, et narkoseaduste jõustamine on õigustamatult elusid hävitanud, perekondi lõhkunud ja valanud õli tulle rassilisele diskrimineerimisele, kuid pole samal ajal suutnud piirata vohavat narkootikumide kuritarvitamist USA-s, vahendab Associated Press.

„Iga 25 sekundi järel imetakse keegi kriminaalõigussüsteemi, süüdistatuna ei milleski muus kui isiklikuks tarbeks narkootikumide omamises,“ ütles raporti autor Tess Borden. „Need ulatuslikud vahistamised on hävitanud lugematuid elusid, tegemata samas midagi selleks, et aidata sõltuvusega hädas olevaid inimesi.“

Borden tunnistas, et narkootikumide tarvitamise laialdane dekriminaliseerimine kas siis USA kongressi poolt või osariikide kaupa ei ole lähitulevikus tõenäoline. Ta loodab, et raport kutsub osariikide ja föderaalsel tasemel esile tegevust rohkema raha investeerimiseks raviprogrammidesse ning narkootikumide tarvitamise ja omamise ümber klassifitseerimiseks väärteoks kuriteo asemel.

Kuigi neli USA osariiki on legaliseerinud marihuaana mitteravi otstarbel tarvitamise ja veel viis hääletavad selle üle järgmisel kuul, ei ole ükski osariik dekriminaliseerinud teiste tavaliste ebaseaduslike ainete, näiteks kokaiini ja heroiini isiklikku tarvitamist. Nende omamine on tihti kuritegu.

Raporti järgi viivad osariikide õiguskaitseagentuurid igal aastal uimastite omamise tõttu läbi 1,25 miljonit vahistamist – 1/9 kõigist arreteerimistest USA-s. Raporti järgi tarvitavad mustanahalised täiskasvanud narkootikume sama palju või isegi vähem kui valged täiskasvanud, kuid nende tõenäosus saada omamise eest vahistatud on üle kahe korra suurem.

Raportis väidetakse, et aastakümnete pikkune sõda narkootikumide vastu on läbi kukkunud ning kuritarvitamise tase on endiselt kõrge. Narkootikumide kriminaliseerimine kipub tõukama inimesi nende tarvitamisele põranda all, mistõttu on vähem tõenäoline, et nad saavad ravi, ning rohkem tõenäoline, et neil on oht saada haigusi ja üledoose.