USA riigisekretär Hillary Clinton ja kaitsesekretär Robert Gates teatasid mõlemad, et on väga mures tõsiste kärbete üle Suurbritannia relvajõududes ja selle tagajärgede üle rahvusvahelisele julgeolekule, teatab Daily Telegraph.

Ebatavaline avalik sekkumine teise riigi asjadesse tuli hetkel, kui Suurbritannia relvajõudude juhid üritasid viimasel hetkel isikliku pöördumisega peaminister David Cameroni poole kärpeid vältida.

Daily Telegraph teatas eelmisel kuul, et USA ametnikud on isiklikult mures Suurbritannia kaitsekulutuste vähendamise üle alla kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist. Kaks protsenti on seejuures miinimum, mida NATO liikmesriigilt nõutakse. Clinton ja Gates tegid selle mure nüüd kahe erineva avaldusega avalikuks.

Ameeriklaste sekkumine suurendab pingeid Suurbritannia juhtkonnas kärbete ulatuse üle.

Suurbritannia on üks vähestest NATO Euroopa liitlastest, mis kahe protsendi nõuet täidab. Ametnike hinnangul võivad kaitsekulutused langeda 1,7 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Kuninglik merevägi võib kaotada oma amfiibse dessandivõimekuse, mis tähendab, et Falklandi sõja taoline operatsioon muutuks võimatuks. Juuksekarva otsas ripub ka Harrier- ja Tornado-tüüpi hävitajate tulevik. See aga tähendaks, et Suurbritannia esimene uus lennukikandja, mis asub teenistusse 2016. aastal, võib jääda ilma lennukiteta.

Briti mereväe, armee ja õhujõudude juhid läksid neljapäeva õhtul isiklikult peaministri juurde, et hoiatada kärpekava tõsiste tagajärgede eest.