„Ma usun, et on olemas põhjus, miks ta sattus lõpuks Moskvasse FSB agendi käte – armastavate käte – vahele. Ma ei arva, et see oleks juhus,“ ütles Rogers telekanali NBC saates „Meet the Press“, viidates Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele, mis on nõukogudeaegse KGB järglane, vahendab Reuters.

Snowden põgenes eelmisel aastal USA-st Hongkongi ja sealt Venemaale, kus ta sai asüüli. USA võimud tahavad, et Snowden naaseks USA-sse, kus teda ootab süüdistus.

Rogers ei esitanud konkreetseid tõendeid, mis toetaksid tema väiteid Venemaa seotuse kohta Snowdeni tegevusega, kuid ütles: „Mõnesid asju, mida me leiame, nimetaksime vihjeteks, mis viitavad minu jaoks kindlasti sellele, et ta sai mingit abi.“

Küsimusele, kas ta uurib Vene sidemeid Snowdeni tegevusega, vastas Rogers: „Absoluutselt. Ja see uurimine jätkub.“

Senati luurekomitee juht Dianne Feinstein ütles, et Snowden võis väga vabalt Venemaalt abi saada.

„Praegusel hetkel me ei tea,“ lisas Feinstein.

Feinstein ütles, et Snowden sai NSA-sse tööle kavatsusega saada kätte nii palju materjali, kui ta vähegi suudab.

Ka esindajatekoja sisejulgeoleku komitee esimees Michael McCaul ütles telekanali ABC saates „This Week“, et usub, et Snowden sai välismaalt abi. Kui McCaulilt küsiti, kas ta arvab, et see välisriik oli Venemaa, ütles ta, et ei oska kindlalt öelda ega sellele küsimusele vastata.

Rogers andis mõista, et Snowdeni omastatud materjali iseloom viitab välisriigi seotusele.

USA luure keskagentuuri (CIA) endine asedirektor Michael Morell ütles, et jagab Rogersi muret selle üle, mida Vene luureteenistused võivad Snowdeniga teha.

„Mul ei ole ühtki konkreetset tõendit, aga üks asi, millele ma osutan, kui sellest räägin, on see, et viimasel ajal tehtud paljastused on väga keerukad oma sisult ja keerukad oma ajastuselt – peaaegu liiga keerukad, et härra Snowden iseseisvalt otsuseid teeks. Mulle tundub, et ta võib saada mõningast abi,“ ütles Morell.