USA esindajatekoda tunnustas armeenlaste genotsiidi ja toetas Türgi-vastaseid sanktsioone

 (61)
USA esindajatekoda tunnustas armeenlaste genotsiidi ja toetas Türgi-vastaseid sanktsioone
Foto: HO, REUTERS

USA kongressi esindajatekoda hääletas eile ülekaalukalt selle poolt, et tunnistada armeenlaste massiline tapmine sajand tagasi genotsiidiks, mille Türgi otsekohe hukka mõistis.

Demokraatide kontrollitud esindajatekoda oli häältega 405-11 resolutsiooni poolt, milles kinnitatakse, et USA peab 1,5 miljoni armeenlase tapmist Osmanite riigi poolt aastatel 1915-1923 genitsiidiks, vahendab Reuters.

Tegemist oli esimese korraga 35 aasta jooksul, kui sellist eelnõu esindajatekoja täiskogus arutati, mis rõhutab kongressi laialdast pettumust Türgi valitsuses nii demokraatide kui ka vabariiklaste leeris.

Veidi pärast hääletust armeenlaste genotsiidi üle toetasid mõlema erakonna seadusandjad ülekaalukalt ka eelnõu, milles kutsutakse president Donald Trumpi kehtestama Türgile sanktsioonid pealetungi eest Põhja-Süürias. Ka see peaks suhteid NATO liitlase Türgiga teravdama.

Nende kahe eelnõu saatus senatis ei ole teada, sest hääletusi praegu kavas ei ole.

Türgi on nõus, et kokkupõrgetes Osmani vägedega hukkus Esimese maailmasõja ajal palju Osmani riigis elanud armeenlasi, aga vaidlustab hukkunute arvu ja eitab, et tegemist oli süsteemse ja kooskõlastatud tapmisega, mis kujutab endast genotsiidi.

Seotud lood:

Ankara peab välist sekkumist sellesse küsimusse ohuks oma suveräänsusele.

USA kongressis on igasugused algatused armeenlaste genotsiidi tunnustamiseks aastakümneid toppama jäänud. On kardetud, et need muudavad keerulisemaks suhteid Türgiga, ja kaasa on aidanud Ankara intensiivne lobitöö.

Viimastel kuudel on aga USA seadusandjad Türgi peale pahaseks saanud, sest viimane ostis USA sanktsioone eirates Vene raketitõrjesüsteemi ja tungis Põhja-Süüriasse, et võidelda kurdide vastu.

Türgi mõistis mõlemad resolutsioonid kiiresti hukka, teatades, et genotsiidiresolutsioonil puudub igasugune ajalooline või õiguslik alus ning lisades: „Mõttetu poliitilise sammuna on selle ainsad adressaadid Armeenia lobi ja Türgi-vastased rühmitused.”

Türgi välisministeerium teatas, et kõrgemate ametnike ja relvajõudude vastased sanktsioonid ei sobi kokku NATO alliansi vaimuga ning on vastuolus Põhja-Süüria relvarahukokkuleppega, mille Türgi sõlmis Trumpi administratsiooniga 17. oktoobril.

„Me kutsume USA kongressi mitte kasutama kahepoolseid küsimusi riigisiseseks poliitiliseks tarbimiseks ja tegutsema vastavuses meie alliansi ja partnerluse vaimuga,” teatas Türgi välisministeerium, õhutades Trumpi administratsiooni astuma samme suhete edasise halvenemise vältimiseks.