USA Esindajatekoda toetas president Donald Trumpi ametist tagandamist
(129)
Trumpist sai sellega esimese USA president, kelle tagandamist on Esindajatekoda toetanud kaks korda. Ametliku tagandamisprotseduuri käivitamist toetas 232 seadusandjat, vastu oli 197.
Trumpile esitatati süüdistus "ülestõusu õhutamist" puudutavas punktis seoses nädala eest aset leidnud sündmustega, kus riigipea ärgitas oma kõnes rahvast Kapitooliumile marssima ja oma "jõudu näitama". Trumpi tagandamist toetas demokraatide kõrval ka 10 vabariiklasest kongresmeni, mida peetakse märgiliseks, arvestades, et esimest tagandamist 2019. aastal - võimu kuritarvitamise ja kongressi töö takistamise eest - ei toetanud üksi Esindajatekoja vabariiklane.
Tagandamisprotsess jätkub Senatis, kus on Trumpi süüdimõistmiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus. Mõlemal parteil on Senatis hetkel 50 kohta, mis tähendab, et süüdistuste poolt peab olema ka vähemalt 17 vabariiklast - partei on lubanud anda hääletuse vabaks. Olukorra teeb aga keeruliseks tõsiasi, et Senati töös on vaheaeg kuni 19. jaanuarini - see on päev enne Trumpi ametiaja lõppu.
Juhul, kui Trump mõistetakse ülestõusu õhustamist puudutavas punktis süüdi ka Senatis, on rahvasaadikutel võimalik lihthäälteenamusega keelata tal uuesti presidendiks kandideerida järgmistel valimistel 2024. aastal.
Trumpi poolehoidjate jõuk tungis eelmisel kolmapäeval Kapitooliumisse, et peatada Joe Bideni valimisvõidu kinnitamine Kongressi poolt, uskudes riigipea alusetuid väiteid ulatuslike valimispettuste kohta.
Trump mõistis pärast laialdast kriitikat Kapitooliumis juhtunu hukka ja lubas ühtlasi võimu 20. jaanuaril demokraatidele korrapäraselt üle anda. Ta aga väitis, et ei öelnud oma rünnakueelses kihutuskõnes midagi kohatut.
