Võimu kuritarvitamise osas oli Trumpi tagandamise poolt 229 esindajatekoja liiget, vastu hääletas 198. Kongressi töö takistamise küsimuses toetas presidendi ametist lahkumist 230 ning 197 oli vastu.

Esindajatekoja praeguses koosseisus enamust omavad demokraadid olid peamiselt otsuse poolt, vabariiklased vastu. Vaid kaks demokraati toetasid Trumpi ning CNNi teatel oodatakse neilt nüüd partei vahetust.

Hääletusele eelnes esindajatekojas pea kuus tundi kestnud arutelu. President "oli valmis ohverdama meie riiklikku julgeolekut, keeldudes toetamast sõjas kriitilise tähtsusega strateegilist partnerit, et parandada oma valimisväljavaateid," ütles California demokraat Adam Schiff esindajatekoja arutelul.

Ametist tagandamise protsessi keskmes on süüdistus, et USA president kuritarvitas oma ametit, survestades Ukraina riigipead alustama juurdlust Trumpi poliitilise rivaali, endise demokraadist asepresidendi Joe Bideni ja tema poja, muuhulgas ka Ukrainas äri ajava Hunter Bideni suhtes.

Seejuures hoidis Trump väidetavalt kinni sadade miljonite dollarite väärtuses Ukrainale mõeldud julgeolekuabi. Edasi varjas Trump demokraatide väitel oma seaduserikkumist, takistades ka uurimist kongressi liikmete poolt.

Donald Trump ütles pärast esindajatekoja hääletust kampaaniaüritusel Michiganis, et demokraadid on täis vihkamist ning "need inimesed on hullud".

President usub Valge Maja kinnitusel, et senat ei luba tema tagandamist ja ta saab jääda riigipeaks järgmiste valimisteni. "President on kindel, et senat taastab korra, õigluse ja nõuetekohase menetluse, mida esindajatekoda eiras," seisab USA presidendi kantselei teates.

Edasi suunatakse süüdistamismenetlus USA kongressi ülemkotta ehk senatisse, kus arutelud toimuvad jaanuaris. Senati enamuse liider Mitch McConnell ütles teisipäeval poliitlõunal vabariiklastest senaatoritele, et teatab nädala lõpuks senati kohtuprotsessi alguse kuupäeva.

Donald Trumpist sai Andrew Johnsoni (1868) ja Bill Clintoni (1998) järel kolmas Ühendriikide president, kellele esindajatekoja on ametikuriteo süüdistuse esitanud. Lisaks astus Richard Nixon 1974. aastal tagasi enne, kui esindajatekoda jõudis selle üle hääletada. Johnsonit ega Clintonit senat samas süüdi ei mõistnud, nii et nad said oma ametis jätkata.