Eelnõu vajab ka senati ja president Donald Trumpi heakskiitu, vahendab BBC News.

Hiina välisministeerium on juba vihaselt reageerinud, nimetades seda pahatahtlikuks.

Uiguuri inimõigustepoliika seadus 2019 kiideti esindajatekojas heaks häältega 407-1. Vastu hääletas vabariiklane Thomas Massie Kentuckyst.

Eelnõu eesmärk on astuda vastu „üldtunnustatud inimõiguste jämedale rikkumisele, sealhulgas enam kui 1 000 000 uiguuri massilisele interneerimisele”. Eelnõus süüdistatakse Hiinat uiguuride süstemaatilises diskrimineerimises, jättes nad ilma kodaniku- ja poliitilistest õigustest, sealhulgas väljendus-, usu-, liikumis- ja õiglase kohtupidamise vabadusest.

Eelnõus kirjeldatakse mõningaid tegevusi, mida Hiina uiguuride kodumaal Xinjiangis väidetavalt moslemite vastu läbi viib:

- Kõikjale tungiv kõrgtehnoloogiline jälgimine, sealhulgas laste DNA proovide kogumine

- QR-koodide kasutamine elumajade juures, et koguda informatsiooni selle kohta, kui tihti inimesed palvetavad

- Näo- ja häältuvastustarkvara ning „ennetavad” politsei andmebaasid

Seaduseelnõus kutsutakse kehtestama sanktsioone Hiina ametnike vastu, kelle kohta on usutavalt väidetud, et nad on vastutavad inimõiguste rikkumise eest Xinjiangis.

Eraldi nimetatakse Hiina Kommunistliku Partei Xinjiangi haru juhti Chen Quanguod, kes on väidetavalt sealsete laagrite „arhitekt”.

Trumpi kutsutakse üles uiguuride vastane tegevus hukka mõistma ning Hiinat kõik laagrid kohe sulgema ja tagama rahvusvaheliselt garanteeritud inimõiguste austamise.

Hiina välisministeerium nimetas eelnõu pahatahtlikuks ja kutsus USA-d lõpetama Hiina siseasjadesse sekkumise.

„Eelnõu mustab tahtlikult inimõiguste alast olukorda Xinjiangis ja ründab õelalt Hiina valitsuse Xinjiangi poliitikat,” teatas Hiina välisministeeriumi esindaja Hua Chunying. „Me kutsume USA-d kohe oma vigu parandama, hoidma ära selle eelnõu seaduseks saamise ja lõpetama Xinjiangiga seotud küsimuste kasutamise Hiina siseasjadesse sekkumiseks.”

Inimõiguslaste sõnul hoiab Hiina Xinjiangis sadu tuhandeid moslemeid hoolikalt valvatud vangilaagrites.

Hiina võimud väidavad, et uiguure õpetatakse välja „kutseõppekeskustes”, et võidelda usuäärmuslusega.

Tõendid näitavad, et paljud vahistatakse lihtsalt oma usu väljanäitamise, näiteks palvetamise või teatavate riideesemete kandmise või sidemete omamise eest näiteks Türgiga. Uiguuri ja türgi keel on sugulaskeeled.

On andmeid ka selle kohta, et Hiina eraldab moslemi lapsi perekondadest. Saksa teadlase dr Adrian Zenzi sõnul püütakse sellega üles kasvatada uut põlvkonda, mis on oma juurtest, usust ja keelest ära lõigatud. Zenz hindas seda kultuuriliseks genotsiidiks.