Viimastel andmetel algatas luureanalüütik Manning informatsioonivarguse ise, teatasid ametnikud. See on vastuolus USA kaitseministeeriumi varasema iseloomustusega Manningu kohta, mille kohaselt on ta noor mees, keda Assange ära kasutas, teatab Wall Street Journal.

Juurdluse käigus on üldse leitud vähe sidemeid Manningu ja Assange’i vahel, Manninguga on olnud enam seotud teised WikiLeaksi kaastöölised.

USA peaks Assange’i kohtu alla andmiseks tõestama, et WikiLeaksi asutaja õhutas Manningut spetsiaalselt tuhandeid riigidepartemangu telegramme sisaldavaid dokumente üle andma, nagu ka luureraporteid Iraagi ja Afganistani sõdade kohta.

USA föderaalse juurdlusbüroo FBI agendid ja justiitsministeeriumi juristid jätkavad tõendite kogumist võimaliku vandenõuprotsessi alustamiseks Assange’i vastu, kuid see on keeruline. Süüdistus peaks põhinema kontaktidel, mis on palju selgemad kui Manningu ja WikiLeaksi madalama astme tegelaste vahelised, ning tõestatav peaks olema ka see, et Assange oli vandenõulaste juht.

Ebaõnnestumine Assange’ile süüdistuse esitamisel oleks USA võimudele suur tagasilöök, sealhulgas peaprokurör Eric Holderile, kes on häälekalt kinnitanud, et dokumentide avaldamine oli kuritegu, mille eest tuleb esitada süüdistus.