Otsus tehti pärast nädalatepikkusi teravaid sisevaidlusi ning see on arvatavasti meeltmööda Iisraelile ja juudiorganisatsioonidele, mis tegid lobitööd USA osalemise vastu. Samas ärritas otsus inimõigusteaktiviste ja mõningaid mustanahalisi, kes lootsid, et riigi esimene mustanahaline president saadab konverentsile ametliku delegatsiooni, vahendab Associated Press.

Riigidepartemangu esindaja Robert Woodi sõnul on lõppdokumendi teksti jäänud problemaatilisi osi, mis toetavad sõnavabaduse piiramist ja kinnitavad 2001. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis toimunud esimese maailma rassismivastase konverentsi otsuseid, mida USA ei saa toetada.

Wood rõhutas, et hoolimata oma otsusest on USA kindlalt pühendunud rassismi ja rassilise diskrimineerimise väljajuurimisele ning teeb koostööd kõigi rahvaste ja riikidega, et suurendada otsusekindlust ja poliitilist tahet rassismi ja rassilise diskrimineerimise lõpetamiseks.

Kardetakse, et konverents muutub tuliseks vaidluseks Iisraeli üle, nagu juhtus eelmisel konverentsil kaheksa aastat tagasi, eriti seetõttu, et osa võtab ka Iraani president Mahmud Ahmadinejad, kes on ainuke riigipea, kes kohale saabub.

2001. aastal jalutasid USA ja Iisraeli delegatsioonid konverentsisaalist välja, sest sionismi püüti kõrvutada rassismiga.

Lisaks USA-le ei osale konverentsi iseenesest mõista Iisrael, lisaks Austraalia ja Holland.

Euroopa Liit kavatseb oma ühise seisukoha välja töötada esmaspäeval Genfis.