Doktriin on jõuline ja säilitab 2002. aastal avaldatud Bushi doktriini põhimõtte ennetavast löögist, kuid on tunduvalt mitmekesisem ja rõhutab vajadust kasutada ka niinimetatud “pehmeid” vahendeid nagu diplomaatia ja majandushoovad, teatab The Telegraph.

49-leheküljeline dokument algab dramaatiliselt: “Ameerika on sõjas. See on sõjaaja rahvusliku julgeoleku strateegia, mille tingis meid ohustavad tõsised väljakutsed.”

Hoolimata raskustest Iraagis rõhutatakse, et ennetav tegevus on jätkuvalt doktriini nurgakivi. Eriti Iraani küsimuses hoiatatakse, et kui diplomaatia tulemusi ei anna, peab Teheran arvestama tõsiste tagajärgedega.

Samas on neljapäeval avaldatud doktriin mõõdukam kui eelmine ning diplomaatia kasutamisele on suuremat rõhku pandud. Rice’i poolt kirjutatud dokument annab kinnitust tõsiasjale, et endine rahvusliku julgeoleku nõunik on suutnud välispoliitikas ohjad enda kätte haarata ning suruda agressiivsema poliitika pooldajad tahaplaanile.

Eelmises riikliku julgeolekudoktriinis oli keskne koht sõjalise jõu kasutamisel, nüüdses rõhutatakse, et USA-l on välispoliitika ajamiseks väga mitmekesised võimalused, mida kõiki tuleb kasutada. Niinimetatud “pehme jõu” kasutamine ehk majanduslike, kultuuriliste ja diplomaatiliste vahendite rakendamine peavad olema eelistatud sõjalisele jõule.

Doktriini kohaselt on vabaduse levitamine, mitte paariariikide maha surumine USA välispoliitika nurgakivi.

Rice pole ise mingi tuvi, vaid andnud selgelt mõista, et näiteks Iraani küsimuses on tulnud aeg asuda jõulisemalt tegutsema. Samas on ta seisukohal, et kui diplomaatiat kasutada vahendina, mitte eesmärgina omaette, siis aitab see oluliselt USA huve edendada.