USA administratsioon varjab ilmselt tuhandeid piinamisfotosid, mis võidakse kohtu otsusega avaldada
USA presidendi Barack Obama administratsioon varjab sadu ja võibolla ka tuhandeid fotosid kinnipeetavate julma kohtlemise kohta USA valituse poolt, mis tähendab, et paljastused selle kohta võivad vabalt jätkuda.
Mõnedel fotodel on näha USA sõjaväelasi poseerimas laipadega, teised kujutavad USA sõdureid inimesi pähe sihtimas või nende vägistamist kujutamas. Kõik need fotod võidakse avaldada, sõltuvalt sellest, mida otsustab New Yorgi föderaalkohtunik ning kui tugevalt valitsus selle vastu võitleb. Reedel kukub valitsuse jaoks tähtaeg kohtunikule tõendite esitamiseks selle kohta, miks peaks iga üksikut pilti avalikkuse eest varjama, vahendab Daily Beast.
Fotod on osa tuhandetest piltidest 203 juurdlusest kinnipeetavate väärkohtlemise kohta Iraagis ja Afganistanis ning esindavad viimast teadaolevat salajast tõendusmaterjali kinnipeetavate väärkohtlemise kohta. Kuigi fotodel on kujutatud häirivaid stseene president George W. Bushi ajast, on Obama administratsioon võimaldanud neil varjatuks jääda, ning kõike seda kongressi tahtel.
Obama astus ametisse lubadusega uue avalikustamisajastu alguse kohta ning oli 2009. aastal isegi valmis avaldama fotodest 21, kuid otsustas viimasel hetkel ümber, sest USA väejuht Iraagis kartis, et selle tõttu kannatavad seal viibivad USA sõdurid.
Fotod näitavad, kuidas ameeriklased kohtlesid kinnipeetavaid, kui nad vahistati ja kui neid transporditi, ning kuidas neid koheldi USA vanglates. Endine senaator Joe Lieberman on öelnud, et valitsusel oli ligi 2100 fotot kinnipeetavate väärkohtlemise juurdlustest.
USA sõdurid on oma tegevust vabandanud lihtsalt naljaviskamise või mälestuste kogumisega.
Mitmed fotod on pärit kurikuulsast Abu Ghraibi vanglast, kus ameeriklased väärkohtlesid iraaklasest vange Iraagi sõja varajases järgus. Ülejäänud pole aga sealt ning on tulnud päevavalgele kinnipeetavate väärkohtlemiste uurimisest kogu Iraagis ja Afganistanis.
Praegu ei ole kaalul mitte ainult esialgu avaldada kavatsetud 21 foto saatus. Valitsus võib olla sunnitud avaldama tuhanded fotod, mis on pärit nendest 203 juurdlusest kinnipeetavate väärkohtlemise kohta.
Obama otsus fotosid mitte avaldada võis olla kaitstav 2009. aastal, kui Iraagis ja Afganistanis viibis üle 186 000 USA sõduri. Nüüd, viis aastat hiljem, on USA sõdureid nendes riikides vähem kui kümnendik sellest arvust. Ning kui USA ametnikud hoiatasid võimalike kättemaksurünnakute eest pärast USA luure keskagentuuri (CIA) piinamisraporti avaldamist, siis midagi sellist pole seni juhtunud.
