Kokkuleppega liitunud tööstusriigid on lubanud kärpida kasvuhoonegaaside emissiooni keskmiselt viis protsenti 1990. aasta taset arvestades, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kriitikud on aga öelnud, et sellised siduvad kohustused ei toimi ning eelistada tuleks uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Just seda rõhutas vahetult enne konverentsi algust ka USA president George Bush, kes teatas, et USA-s kahanes kasvuhoonegaaside emissioon mullu 1,5 protsenti.

“Meie juhtmõte on selge — peame olema kasvuhoonegaaside vähendamisel maailmas esirinnas. Aga me peame seda tegema viisil, mis ei õõnesta majanduskasvu ega takista riikidel oma rahvale suuremat heaolu võimaldada,” kuulutas Bush, kes on siduvate kohustuste võtmise vastu.

Viimast aga pooldab endiselt Euroopa Liit, olles seadnud eesmärgiks kärpida emissiooni 2020. aastaks viiendiku 1990. aastaga võrreldes.

Paljud vaatlejad usuvad, et USA ja EL-i erimeelsuste tõttu ei suudeta Bali konverentsil nn teise Kyoto osas kokku leppida. Tõenäoliselt ei nõustu kindlate emissioonivähendamise sihtidega ka ühed peamised õhusaastajad Hiina ja India.