Jaapanis Kyotos 16.-23. märtsil toimuva Kolmanda Ülemaailmse Veefoorumi eel avaldatud aruandes kritiseeritakse riigijuhte tegevusetuses ja mõningatel juhtudel koguni veekriisi olemasolu vaidlustamises.

“Umbkaudu 20 protsendile maakera elanikest ei ole puhas joogivesi kättesaadav,” ütles raporti koostaja, UNESCO ülemaailmse veeprogrammi direktor Gordon Young.

“Umbes 40 protsendil maakera elanikest ei ole piisavalt vett hädavajaliku hügieeni ja kanalisatsiooni tarvis,” lisas ta Tokyos ajakirjanikele. “See on absoluutne tragöödia.”

Veevarud inimese kohta on 1970. aastast alates dramaatiliselt kahanenud ja see protsess jätkub, öeldakse raportis.

Igal aastal sureb 2,2 miljonit inimest reostunud veest ja viletsast kanalisatsioonist tingitud haigustesse, kuid maailm ignoreerib seda probleemi, süüdistab raport.

Aastaks 2050 puudutab veenappus rahvastiku juurdekasvust ja kriisi lahendamiseks rakendatavatest meetmetest olenevalt 2-7 miljardit inimest prognoositavast 9,3 miljardist.

Kriisi tuum on suhtumine, rõhutatakse ettekandes. “Inertsus juhtide tasandil ja probleemi ulatuse teadvustamatus maakera elanike hulgas tingib selle, et me ei suuda kriisi parandamiseks õigeaegselt vahendeid rakendada.”

Young osutas, et ajal, mil relvadele kulutatakse tohutuid summasid, ei nõuaks veehädade parandamine kuigi palju raha. Raskusi on peamiselt poliitilise tahtega, rõhutas ta.

Raportis puudutatakse ka veekonfliktide ohu küsimust, mis tekitab muret mitmes piirkonnas, eeskätt Lähis-Idas.

Üks probleemala on Tigrise ja Eufrati ümbrus. “Selle piirkonna veekriis või potentsiaalne konflikt on jäänud täiesti praeguse olukorra varju. Aga ma olen kindel, et see veekriis, on üks selle piirkonna üldist poliitikat mõjutavatest teguritest,” ütles Young.

Ta lisas, et seni ei ole vesi siiski suuremate konfliktide ajendiks saanud, vaid probleeme on katsutud lahendada läbirääkimistega.

Raport reastas 122 maailma riiki veekvaliteedi ning selle parandamise võimete ja valmiduse alusel.

Nimekirja alustas Belgia, talle järgnesid vähemarenenud maad nagu India, Sudaan ja Rwanda.

Belgiat iseloomustab põhjavee madal kvaliteet ja kvantiteet ning sellele lisaks tugev tööstusreostus ja vähene tähelepanu veepuhastusele.

Parima veega riikideks osutusid Soome, Kanada, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja Jaapan.

Raport tõi esile ka tohutud erinevused vee kättesaadavuses ja kulutamises. Kuveidis näiteks kulutab inimene aastas keskmiselt 10 kuupmeetrit vett, Prantsuse Guajaanas aga 812.121 kuupmeetrit.