Komitee väljendas muret naiste vägistamise ja väärkohtlemise üle kinnipidamisasutustes, eriti nende puhul, kes tuuakse kodumaale pärast välismaale põgenemist, vahendab Reuters.

Põhja-Korea naised on alaesindatud või ebasoodsas olukorras kõrghariduses, kohtusüsteemis, julgoleku- ja politseijõududes ning juhtivates ametites kõigis mittetraditsioonilistes tegevusvaldkondades, teatas ekspertide komisjon.

Koduvägivald on laialt levinud ning teadlikkus selle kohta on väga piiratud. Puuduvad õigusteenused, psühho-sotsiaalne toetus ja varjupaigad ohvritele.

Komisjoni teatel on majandussanktsioonidel naistele ebaproportsiooniliselt suur mõju.

Põhja-Korea naised kannatavad suure alatoitumuse all. See puudutab ka 28 protsenti rasedatest või imetavatest naistest.

Leiti ka, et karistused vägistamise eest Põhja-Koreas ei ole vastavuses kuriteo raskusega ning tihti jäävad vägistamised üldse karistamata. 2012. aasta seadusemuudatustega leevendati karistusi mõnede vägistamise vormide, sealhulgas lapsevägistamise eest, vägistamise eest ülemuse poolt tööl ja korduva vägistamise eest.

Salaja välismaale viidavad ja siis tagasi Põhja-Koreasse toodavad naised saadetakse teadete kohaselt töölaagritesse või vanglatesse süüdistatuna ebaseaduslikus piiriületamises ning seal võidakse toime panna uusi inimõiguste rikkumisi, sealhulgas julgeolekuametnike seksuaalvägivald ja sundabordid.

Hiinas elavad Põhja-Korea naised ei registreeri oma lapsi, sest kardavad, et lapsed võidakse Põhja-Koreasse tagasi saata.