UNHCR-i uus iga-aastane ülemaailmsete suundumuste raport näitab kiiret tõusu inimeste arvus, kes on olnud sunnitud oma kodudest põgenema. 2014. aasta lõpus oli kodudest põgenenud 59,5 miljonit inimest, mis on suur tõus võrreldes eelneva aasta 51,2 miljoni ja kümme aastat varem olnud 37,5 miljoniga. 2013. aastal toimunud tõus on suurim seni registreeritud ühe-aastane tõus, teatab UNHCR-i Põhja-Euroopa esindus.

Olulisim põgenike arvu kasv on toimunud alates 2011. aasta algusest, mil algas Süüria sõda, mis on nüüdseks muutunud maailma suurimaks põgenemise põhjustajaks. 2014. aastal sai igapäevaselt keskmiselt 42 500 inimesest pagulane, varjupaigataotleja või sisepõgenik – see tähistab neljakordset tõusu kõigest nelja aastaga. Ülemaailmselt on üks inimene 122-st pagulane, sisepõgenik või taotlenud varjupaika. Kui see arv tähistaks riigi rahvaarvu, oleks see riik suuruselt 24. riik maailmas.

“Me oleme tunnistajaks paradigmamuutusele, kontrollimatule kaldumisele aega, milles nii ülemaailmne sundränne kui ka meie hädavajalik reageerimine on selgelt suurim kui kunagi varem,” ütles ÜRO põgenike ülemvolinik António Guterres. “On hirmutav, et ühelt poolt on üha rohkem ja rohkem karistamatust sõja alustajate suhtes, samas kui teiselt poolt paistab välja rahvusvahelise kogukonna täielik suutmatus töötada koos, et lõpetada sõdu ning saavutada ja säilitada rahu.”

UNHCR-i raport näitab, et pagulaste ja riigisiseselt ümberasunute arvud on suurenemas üle terve maailma. Viimase 5 aasta jooksul on alguse saanud või taaskäivitunud vähemalt 15 konflikti: kaheksa Aafrikas (Elevandiluurannik, Kesk-Aafrika Vabariik, Liibüa, Mali, Nigeeria, Lõuna-Sudaan ja sel aastal Burundi), kolm Lähis-Idas (Süüria, Iraak ja Jeemen), üks Euroopas (Ukraina) ning kolm Aasias (Kõrgõzstan ning mitmed Myanmari ja Pakistani piirkonnad). Vähesed nendest konfliktidest on leidnud lahenduse ja suurem osa põhjustab jätkuvalt sundrännet. 2014. aastal sai vaid 126 800 pagulast pöörduda tagasi oma koduriiki, mis on madalaim näitaja 31 aasta jooksul.

Samaaegselt tähendab pikaajaline ebastabiilsus ja konfliktid Afganistanis, Somaalias ja mujal, et miljonid sealt pärit inimesed on jätkuvalt liikumises või, üha kasvavas trendis, surutud aastateks ühiskonna ääremaile pikaajaliste sisepõgenike või pagulastena, elades halvavas ebakindluses. Maailma konfliktide ja nende põhjustatud kohutavate kannatuste tagajärgede seas on üha nähtavamalt ka dramaatiline kasv pagulaste arvus, kes võtavad ohutusse jõudmise nimel ette eluohtliku meretee, sealhulgas Vahemerel, Adeni lahel ja Punases merel ning Kagu-Aasias.

UNHCR-i raport näitab, et ainuüksi 2014. aastal oli sunnitud oma kodudest põgenema 13,9 miljonit inimest – neli korda rohkem inimesi kui 2010. aastal. Üle maailma oli kokku 19,5 miljonit pagulast (kasv võrreldes 16,7 miljoniga 2013. aastal), 38,2 miljonit siseriiklikult ümberasunut (kasv võrreldes 33,3 miljoniga 2013. aastal) ning 1,8 miljonit inimest, kelle varjupaigataotluse osas ei oldud veel otsust tehtud (kasv võrreldes 1,2 miljoniga 2013. aastal).

“Suurte puudujääkidega rahastuses ja laiade erinevustega sõjaohvrite kaitsmises üle maailma, on inimesed, kes vajavad kaastunnet, abi ja varjupaika, hüljatud,” ütles Guterres. “Pretsedenditult suure sundrände ajastul vajame me pretsedenditut humanitaarset sekkumist ja uut ülemaailmset pühendumust sallivusele ning konfliktide ja tagakiusamise eest põgenevate inimeste kaitsmisele.”

Süüria on maailma suurim siseriiklikult ümberasunud inimeste (7,6 miljonit) ja ka pagulaste (3,88 miljonit 2014. aasta lõpus) päritoluriik. Afganistan (2,59 miljonit) ja Somaalia (1,1 miljonit) on suuruselt järgmised pagulaste päritoluriigid.

Isegi sellise järsu arvude kasvu kontekstis on ülemaailmne põgenike jaotumine tugevalt kaldus vähem rikaste riikide poole. Peaaegu üheksa põgenikku kümnest (86%) on piirkondades ja riikides, mida peetakse majanduslikut vähemarenenuks. Neljandik kõikidest põgenikest on seejuures riikides, mis kuuluvad ÜRO kõige vähem arenenud riikide nimekirja.

Euroopa (kasv 51%)

Konflikt Ukrainas, rekordilised 219 000 Vahemere ületajat ja suur arv Süüria pagulasi Türgis – millest sai 2014. aastal koos 1,59 miljoni Süüria pagulasega maailma suurim pagulaste vastuvõtja – tõi suurenenud avaliku tähelepanu, nii positiivset kui negatiivset, pagulastega seotud küsimustele. Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esitati suurem osa varjupaigataotlustest Saksamaale ja Rootsile. Põgenike üldarv oli Euroopas aasta lõpus 6,7 miljonit, mis oli kasv võrreldes 4,4 miljoniga aasta varem. Peaaegu neljandiku neist moodustasid süürlastest pagulased Türgis.

Põhja-Euroopa

Viis Põhjamaad said 2014. aastal kokku 106 200 uut varjupaigataotlust (kasv 36%). Rootsi oli suurim sihtriik, võttes vastu 70% kõikidest uutest taotlustest piirkonnas. Rootsi oli ka neljas 44 tööstusriigi seas, võttes vastu 75 100 varjupaigataotlust (kasv 38%), peamiselt süürlastelt ja eritrealastelt. Taanile esitati 14 820, Norrale 12 640, Soomele 3 520 ja Islandile 160 varjupaigataotlust. Balti riigid võtsid jätkuvalt vastu suhteliselt väikese arvu varjupaigataotlusi. Leedus registreeriti 390 ja Lätis 360 taotlust. Eesti võttis vastu 150 varjupaigataotlust, mis oli ühtlasi üks väiksemaid arvusid Euroopa Liidu liikmesriikide seas.

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (kasv 19%)

Süüria sõja põhjustatud massiivsed kannatused, mille tõttu on siseriiklikult ümber asunud 7,6 miljonit ja laiemas regioonis pagulastena põgenenud 3,88 miljonit inimest, tegid Lähis-Idast maailma suurima sundrände põhjustaja ja põgenike vastuvõtja. Lisandudes alarmeerivalt suurtele arvudele Süürias, põgenes 2014. aasta lõpuks Iraagi sees vähemalt 2,6 miljonit uut inimest, viies Iraagi sisepõgenike koguarvu 3,6 miljoni inimeseni, ning 309 000 uut sunniviisiliselt ümberasunud inimest Liibüas.

Saharast lõunas asuv Aafrika (kasv 17%, v.a Nigeeria)

Tihtilugu tähelepanuta jäävad Aafrika arvukad konfliktid, sealhulgas Kesk-Aafrika Vabariigis, Lõuna-Sudaanis, Somaalias, Nigeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja mujal, sundisid kodudest põgenema tohutult suured arvud 2014. aastal, mis jäävad vaid vähesel määral alla Lähis-Ida sundrände arvudele. Saharast lõunas asuvas Aafrikas oli kokku 3,7 miljonit pagulast ja 11,4 miljonit siseriiklikult ümberasunud inimest, kellest 4,5 miljonit olid sunnitud põgenema 2014. aastal. Keskmine 17% tõus võrreldes eelmise aastaga ei võta arvesse Nigeeriat, kuna sealne sisepõgenike lugemise metodoloogia muutus 2014. aasta keskel. Kenya asemel sai Etioopia suurimaks Aafrika pagulasi vastuvõtvaks riigiks ja viiendaks suurimaks ülemaailmselt.

Aasia (kasv 31%)

Koos teiste maailma suurimate sundrännet põhjustavate piirkondadega kasvas pagulaste ja riigisiseselt ümberasunute arv 2014. aastal 31% võrra, jõudes 9 miljoni inimeseni. Afganistan, varasemalt maailma suurim pagulaste päritoluriik, loovutas 2014. aastal selle kahetsusväärse esikoha Süüriale. Jätkuvat sundrännet oli näha Myanmaris, sealhulgas rohingyad Lääne-Rakhinest ning Kachini ja Põhja-Shani piirkondades. Iraan ja Pakistan on jätkuvalt maailma nelja suurima pagulasi vastuvõtva riigi seas.

Ameerika (kasv 12%)

Ka Ameerika nägi kasvu sundrände näitajates. Kolumbia pagulaste arv kahanes aasta jooksul 36 300 inimese võrra 360 300 inimeseni, kuigi selle languse peamine põhjus oli Venezuela poolt vastuvõetud pagulaste arvu korrigeerimine. Siiski on Kolumbia jätkuvalt üks maailma suurima sisepõgenike arvuga riikidest, kuna riigi sees on ümber asunud umbes 6 miljonit inimest, kellest 137 000 olid sunnitud ümber asuma 2014. aasta jooksul. Kuna üha enam inimesi põgenevad jõukude vahelise vägivalla ja teist liiki tagakiudamise eest Kesk-Ameerikas, võttis Ameerika Ühendriigid vastu 36 800 võrra enam varjupaigataotlusi kui aasta varem, märkides taotluste arvu 44% kasvu.