Ging ütles, et vägivald, eriti linnades, seab üha rohkem inimesi ohtu ning viib hukkunute arvu kasvuni, kui poliitilise lahenduseni ei jõuta, vahendab Associated Press.

„Seetõttu on vaja kohest tegutsemist selle ärahoidmiseks,“ ütles Ging julgeolekunõukogu liikmetele. Praeguseks on tema sõnul hukkunud 1367 inimest.

Ukraina alalise esindaja asetäitja Oleksandr Pavlitšenko eitas humanitaarkriisi Ukrainas, kuid ütles, et humanitaarolukord Donetskis ja Luganskis on tõsine.

Gingi sõnul puudutab vägivald ligi nelja miljonit piirkonnas elavat inimest. Vee ja elektriga varustamine on märkimisväärselt häiritud.

Donetskis ja Luganskis antakse vett mõni tund päevas, meditsiinivarustus hakkab otsa lõppema ja hinnanguliselt 70 protsenti meditsiinitöötajatest on põgenenud.

Alates aprillist on Ida-Ukrainas haavata saanud üle 4000 inimese. Umbes 58 000 on alates juuli algusest lahkunud ning enam kui tuhat lahkub iga päev, teatas Ging.

Venemaa esindaja ÜRO-s Vitali Tšurkin ütles, et olukord Ukraina idaosas, eriti Luganskis ja Donetskis on katastroofiline. Ta süüdistas Ukraina relvajõude elumajade valimatus tulistamises. Paljudes väikelinnades on Tšurkini sõnul hävitatud 80 protsenti majadest ja sajad hooned on kokku varisenud.

Tšurkin ütles, et Venemaa tahab saata Rahvusvahelise Punase Risti egiidi all Luganskisse ja Donetskisse humanitaarkonvoi.

USA esindaja asetäitja Rosemary DiCarlo seadis kahtluse alla, kas humanitaarolukord Ukrainas vajab arutamiseks julgeolekunõukogu erakorralist istungit. Suurbritannia esindaja ÜRO-s Mark Lyall Grant ütles, et on sügavalt irooniline, et Venemaa nõuab julgeolekunõukogu erakorralist istungit, et arutada humanitaarkriisi, mis on suuresti tema enda tekitatud.