Raporti autorite sõnul on kuritegevuse tase kümnes Balkani poolsaare riigis - Albaanias, Bosnia-Hertsegoviinas, Horvaatias, Makedoonias, Moldovas, Bulgaarias, Montenegros, Rumeenias, Serbias ja Kosovos – madalam kui Lääne-Euroopas.

UNODC-i büroo juhi Antonio Maria Costa sõnul on 1990-ndate aastate paheline ring, mil ebastabiilsus soodustas kuritegevust ja kuritegevus omakorda ebastabiilsust, möödas.

Raport näitab, et inimeste ja varavastaste kuritegude arv on palju madalam kui Lääne-Euroopas. Kagu-Euroopa mõrvade arv 9 aastaga vähenenud poole võrra.

Nii näiteks on Albaania 2002. aasta näitaja – kuus mõrva 100 000 elaniku kohta on umbes sama, mis Ameerika Ühendriikides. Samas Horvaatias on mõrvade arv väiksem kui Suurbritannias. Rumeenia on jälle turvalisem kui Soome.

Sissemurdmiste arv on Lääne-Euroopas kaks korda ja röövimiste arv 15 korda suurem kui Balkanitel.

See positiivne trend on märgatav eriti viimastel aastatel. Isegi Kagu-Euroopast pärit kurjategijate arv Lääne-Euroopa vanglates on vähenenud.

Raporti autorid tunnistavad, et hoolimata saavutatud stabiilsusest jäävad Balkanimaad ikkagi haavatavateks. Suurimat ohtu kujutab endast organiseeritud kuritegevus, kriminaalsete grupeeringute sidemed võimuga, narko-, relva-, ja inimkaubandus.

Balkanimaad on jätkuvalt Lääne-Euroopa heroiiniäri transiidipunktiks. Eraldi tuuakse välja, et narkokaubanduse käive ületab mitme Balkanimaa riikliku sissetuleku.