Paeti sõnul on al-Bashir ainuke võimulolev riigipea, kes on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt tagaotsitav ja seda inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude, genotsiidi ja etnilise puhastuse eest Darfuris.

"Vaatamata sellele on tal jätkuvalt vabad käed kuritegude jätkamiseks ning mitmetes riikides võetakse ta avasüli vastu. Näiteks käib al Bashir südamerahus Hiinas, Indias, Kataris ja Saudi Araabias ning tal on nende riikide toetus," ütles Paet ning lisas, et selle asemel tuleks al-Bashir arreteerida.

"Temasse sõbralikult suhtuvatel riikidel lasub seega kaasvastutus Sudaanis toimuva eest. Nende riikide tegevusetus võimaldab al-Bashiril karistamatult jätkata tsiviilisikute ründamist nagu juhtus hiljuti meeleavaldustel, kus vähemalt 37 inimest kaotas oma elu ning rohkem kui 800 arreteeriti," ütles Paet.

"Seega näeme praregu Sudaanis massilisi vahistamisi ning aktivistide inimõiguslaste, juristide, arstide ja õpetajate sihipäraseid tapmisi," lisas ta.

"Al-Bashir ja tema kaasosalised tuleb kohtu alla anda. Sudaanil on aeg lõpetada inimõiguste represseerimine ning lahendada majanduskriis ja alustada ühiskonna eest hoolitsemine, võimaldades kõigile paremat tervishoidu ja haridust," ütles Paet.

Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja mustanahaliste põlluharijate vahel sai alguse 2003. aastal. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konflikti osalised on ühtmoodi islamiusulised. Al-Bashīr ja tema partei on riiki valitsenud alates 30. juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest.