Lisaks reaktorite ehitamisele Venemaa ka finantseerib lõviosa projektist. Laenuraha antakse Ungarile kümme miljardit eurot ehk 80 protsenti 12,5 miljardit eurot maksvast projektist, vahendab Iltalehti.

Tuumajaamalepingut varjutab selle salastamine. Ungari arenguminister Miklós Seszták esitas parlamendile seaduse, mis klassifitseerib kõik finantseerimise ja ehitamisega seotud lepingud 15 aastaks salastatuks. Sama seaduse alusel ei toimunud reaktorite ehitamiseks ka konkurssi.

Andmeid projekteerijate, ehitajate või arhitektide kohta võib anda ainult Ungari ametnikele ja kohtutele. Samas tõsteti Ungari tuumaenergiaametkonna töötajate palku.

Valitsuspartei Fidesz kiitis ajalehe Financial Times teatel seaduse heaks opositsiooni vastuseisust hoolimata. Fideszil on Ungari 199-kohalises parlamendis 133 esindajat, millest piisab ka põhiseaduse muutmiseks ilma teiste erakondade toeta.

Financial Timesi teatel hämmastab leping analüütikuid, sest Ungari ainus tuumajaam Paksis toodab juba nüüd 40 protsenti riigile vajalikust energiast ja see peaks töötama vähemalt 2032. aastani. Uued, 1200-megavatised reaktorid peaksid valmima 2023. aastal.

Kriitikud näevad Venemaaga sõlmitud lepingut Ungari peaministri Viktor Orbáni edasise lähenemisena Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Orbán on varem häälekalt kritiseerinud Euroopa Liidu Venemaa-vastaseid sanktsioone.

Ajaloolistel põhjustel ei vaata osa ungarlastest Venemaaga vennastumisele hea pilguga.

Ungari valitsuse populaarsus on viimasel ajal saanud ka teisi tõsiseid lööke. Korruptsioonis süüdistatav Orbán üritas koos oma parteiga internetile maksu kehtestada ja see tõi rahva tänavatele.

„Korruptsioonist ei ole kunagi räägitud nii avalikult kui nüüd ja noored inimesed, Fideszi toetuse nurgakivi, on solvunud,“ ütles küsitlusfirma Medián juht Endre Hann.

Mediáni kolmapäeval avaldatud uuringutulemuste järgi toetab Fideszit veel vaid 26 protsenti küsitletutest. Veel kuu tagasi oli toetus 38 protsenti.