Ungari siseminister Delfile: Ungarilt nõutakse inimeste sisselaskmist, kelle ees nõudjad ise piirid sulgevad

Sàndor Pintèr kritiseeris Austriat, kes on rändekriisi tõttu kehtestanud piiril Ungariga uuesti kontrolli.

Täna viibis Eestil visiidil Ungari siseminister Sàndor Pintèr, kes kohtus siseminister Mart Helmega ja tutvus siinsete IT-ametkondadega. Kuna Ungaris kuuluvad e-riigi küsimused siseministeeriumi haldusalasse, kohtus Pintèr muuhulgas Riigi Infosüsteemi Ameti esindajatega ja külastas suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ametit (Eu-Lisa), e-Estonia Showroomi ja häirekeskust. „Arutasime loomulikult üleeuroopalisi probleeme seoses migratsiooniga ja piirikontrolliga,” märkis Helme. „Ungari poole huvi on eelkõige seotud meie e-riigiga. Nad tutvusid e-teenustega, ID-kaardi süsteemiga, elektroonilise allkirja süsteemiga ja niisuguste asjadega, mida nad tahavad ka oma riigi funktsioneerimisel kasutada.” Pintèri sõnul huvitasid Ungarit muu hulgas ka Eesti kogemused piirivalves kasutatavate IT-süsteemide osas.

Delfi küsis Ungari ministrilt kommentaari riigi rände- ja piiripoliitika kohta. Septembris otsustas Ungari valitsus järjekordselt pikendada 2015. aasta rändekriisist saadik piiridel kehtivat eriolukorda. Pintèri sõnul pole lootust eriolukorra kaotamiseks seni, kuni surve Ungari piirile jätkub ja Lääne-Euroopa riigid jätkavad samal ajal EL-i sisepiiride sulgemist. Ungari kuulub sarnaselt oma naabri Austriaga Schengeni alasse, kuid Austria kehtestas rändekriisi ajal piiril uuesti kontrolli. Oktoobris teatas Austria taas piirikontrolli pikendamisest järgmise aasta maini.

„Osadel riikidel on arusaam, et Ungari peab kõik soovijad sisse laskma ja siis otsustatakse nende tulevik EL-i sees,” ütles Pintèr. „Samal ajal on aga Austria tekitanud EL-is sisepiiri, mis on Schengeni reeglite vastane.” Pintèr meenutas, et ka Saksamaa on kehtestanud Austria piiril uuesti kontrolli, samuti on piirikontrolli ajutiselt taastanud Rootsi, Taani ja Saksamaa. „Seega, kui Ungari nüüd lubaks kõigil oma territooriumile siseneda, muutuks Ungari tupiktänavaks, kuhu pääseb sisse, aga mitte välja,” ütles minister.

Pintèr meenutas lisaks, et 2017. aastal EL-is kokkulepitud pagulaste ümberasustamiskava on suuremalt jaolt täitnud vaid viis riiki (Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Soome). „Isegi see riik, kes oli ümberasustamisest kõige rohkem huvitatud, on täitnud vaid umbes veerandi lubatust,” viitas Pintèr Saksamaale. Mullu lubas Saksa kantsler Angela Merkel kava alusel vastu võtta 10 200 pagulast, ent tänavu sügiseks oli vastu võetud vaid umbes 4800.

„Nii et miks näidatakse näpuga just Ungarile, kes ütles kohe alguses, et me pole valmis kedagi vastu võtma?” küsis Pintèr. „Nii et küsimusele [millal kriisiolukord lõppeb], vastan nii: meie hinnangul on praegu Kreekast läbi Lääne-Balkani riikide liikvel umbes 100 000 inimest. Ungari jaoks on need soovimatud külalised, keda me siin näha ei soovi. Kuni see risk püsib ja kuni riigid EL-is illegaalselt sisepiire kehtestavad, seni püsib ka kriisiolukord.” Pintèri sõnul on Ungari tänavu piirilt tagasi saatnud umbes 10 000 inimest.