Ungari prostituudid saavad ettevõtlusload
Tegevusload võimaldavad prostituutidel anda klientidele kviitungeid ning makse makstes ja sotsiaalsesse turvalisusse panustades Ungaris seadusliku majanduse osaks saada, ütles Ungari prostituutide huvide eest seisva ühenduse juht Agnes Foldi.
Inimõiguslased on EL-i liikmesriiki Ungarit sageli prostitutsiooni legaliseerimise eest kritiseerinud.
Prostitutsioon lubati riigis teatud tingimustel 1999. aastal. Oponendid ütlevad, et legaliseerimine prostituute ei aita.
Ungari seksiäri, sh nii prostitutsioon, kui pornograafiliste materjalide tootmine, toob aastas sisse umbes 1 miljard dollarit, ütles Ungari maksuameti APEH esindaja Agnes Bakonyi.
„See on üks varimajanduse juhtivaid harusid,” ütles Bakonyi. „Selle projektiga püüab APEH aidata maailma vanimaks elukutseks nimetatavas ametis tegutsevat professionaalide rühma, kes ei ole kunagi oma elus makse maksnud.”
Ungari prostituudid võivad ametlikult töötada ainult teatud piirkondades, mis jäävad koolidest ning kirikutest kaugele ning nad peavad käima regulaarselt meditsiinilisel ülevaatusel. Kupeldamine ning bordellid on riigis keelatud.
Foldi ütles, et tegevusload on juba antud 20 prostituudile ning enam kui 500 prostituuti on esitanud avalduse, et osaleda APEHI abil mitmel pool riigis organiseeritud nõustamissessioonidel, kus käsitletakse selliseid teemasid nagu finantsplaneerimine ja raamatupidamine, samuti õigusküsimusi.
„Meie sihiks on, et seksitööd aktsepteeritaks nagu iga muud töödki,” ütles Foldi. „Prostituudid tulevad ühiskonna kõige vaesematest kihtidest… ning neil väga raske saada näiteks laenu endale kodu ostmiseks.”
Foldi organisatsioon on saanud valitsuse riikliku arengu kavalt 86 000 dollari ulatuses raha. Sinna hulka kuulub muuhulgas ka raha prostituutide nõustamiseks litsentside küsimustes.
„Meie jaoks on tähtis, et osaleksid nii paljud, kui võimalik,” ütles Foldi, lisades, et Ungaris on umbes 7000—9000 täistööajaga töötavat prostituuti. Suvisel turistide hooajal võib nende arv aga tõusta kuni 20 000-ni.
Üks prostituutidest, kellele on juba luba antud, ütles, et taotles seda selleks, et parandada enda tulevikku ja enesekuvandit. „Nüüdsest peale ei saa keegi minult küsida, kus ma sain raha maja või auto ostmiseks, „ ütles Rebeka- nimeline prostituut. „Nüüd kuulume ka meie maksumaksjate hulka ning anname panuse ühiskonna heaks.”
Ungari kirjutas 1950. aastal alla ÜRO konventsioonile inimkaubanduse ja prostitutsiooni tõkestamiseks. Ametnikud väidavad, et praegune programm ei ole vastuolus konventsiooni vaimuga, sest ehkki prostituudid saavad litsentsid, ei pea valitsus nende kohta eriregistrit.
Kriitikud ütlevad, et Lääne-Euroopas tõmmatakse välismaalasi sellesse valdkonda pettuse teel. Nad seostavad prostitutsiooni inimkaubandusega.
Inimõiguslased väidavad, et prostitutsiooni ning seksiäri legaliseerimine ja dekriminaliseerimine ei võta midagi ette prostitutsiooniga kaasnveva vägivalla suhtes ning ei aita prostituute.
USA- s baseeruva Naistekaubanduse Vastase Koalitsiooni aktivist Janice Raymond ütles, et prostituutidele ettevõtluslubasid väljastades eirab Ungari ÜRO konventsiooni raames võetud kohustusi
Ta ütles, et konventsiooni ratifitseerinud riigid, nagu Ungari, on nõustunud prostitutsiooni mitte reguleerima ega mitte allutama naisi administratiivsele kontrollile, nagu registreerimine või maksustamine.
„Ungari ei anna ettevõtluslubasid mitte selleks, et aidata prostitutsiooniäris tegutsevaid naisi, vaid selleks, et saada riigi varalaekasse lisatulusid,” ütles Raymond Associate Pressile.
