Ungari keeleteadlane Pusztay: soome-ugri keeled on suremas oodatust kiiremini

 (24)
Ungari keeleteadlane Pusztay: soome-ugri keeled on suremas oodatust kiiremini
foto: rein sikk

Ungari keeleteadlane János Pusztay peab soome-ugri keelte väljavaateid masendavaks. Esimesena kaovad Pusztay sõnul vadja, liivi ja eenetsi keel.

Yle Radio Suomile intervjuu andnud professor Pusztay on ka varem süngete ennustustega esinenud, aga nüüd on väljavaated tema arvates veelgi masendavamad. Näiteks toob ta mordvalased.

„Nende arv oli umbes 30 aastat tagasi 1 200 000. Neid oli tol ajal rohkem kui eestlasi. 2000. aastate alguses oli neid 800 000 inimest. Ütlen, et selle sajandi lõpuks väheneb nende arv veel 200 000 võrra,” ütles Pusztay.

Pusztay sõnul ei ole noor, haritud ja linnas elav elanikkond oma keelest enam eriti huvitatud.

„Vana põlvkond räägib veel, aga kui meie kaome, kaob koos meiega ka keel ja kultuur. Mõne aasta pärast kaovad teiste hulgas liivi, vadja, eenetsi ja nganassaani keel. 20 aasta pärast kaovad handi ja mansi keel. Kahjuks on pilt väga nukker,” rääkis Pusztay.

Venemaal nõrgestab kõigi põlisrahvaste olukorda eelmisel aastal alanud riiklik kampaania, mille eesmärk on tugevdada vene keele seisundit hariduses.

Pusztay sõnul ei piisa ühest või kahest tunnist emakeelest nädalas.

„Küsimus ei ole selles, kui palju tunde keelt õpetatakse. Keel säilib ainult sel juhul, kui ka muid aineid, nagu matemaatika ja füüsika õpetatakse emakeeles,” ütles Pusztay.

Pusztay sõnul tagab riik hariduse vaid ainsas riigikeeles ehk vene keeles.

„Ja see on teistele keeltele surmahetk,” nentis Pusztay.

Pusztay on muu hulgas töötanud Budapesti ülikoolis ja Szombathely pedagoogikainstituudi rektorina.

Lisaks enam kui 60 oma teosele on Pusztay toimetanud enam kui 300 teost. Nende hulgas on sõnaraamatuid, mille eesmärk on kergendada hariduse andmist väikestes keeltes.