Üllatav fakt ajaloost: juba sügaval nõukaajal avaldas Eesti diplomaat toetust NATOle. Kulus 55 aastat, et liituda

Täna täitub 15 aastast päevast, mil Eesti NATOga liitus. Eerik-Niiles Kross meenutab, et tegelikult tundsime organisatsiooni vastu huvi juba siis, mil see asutati.

Kross jagas täna Twitteris uuesti postitust, mille esmakordselt avaldas 2016. aasta oktoobris. Ta jagab Eesti diplomaadi ja konsuli New Yorgis (aastatel 1939–1965) Johannes Kaivi kirja USA toonasele riigisekretärile Dean Achesonile, kes oli üks neist, kes Põhja-Atlandi lepingu 1949. aastal allkirjastas.

Kaiv tervitas sellist algatust ka eestlaste nimel ja viitas, et see aitab tagada rahu üle maailma. Ta nentis, et Eesti on ikka Nõukogude Venemaa võimu all, mistap avalikult me lepingut toetada ei saa, küll aga usub, et ka võõrvõimu all olevad riigid võidavad sellest.

Kaiv ise liitumist ei näinud, ta suri 1965. aastal. Kulus veel palju aastaid päevani, mil ka meist sai NATO liige. 2003. aastal kirjutasid seitse tulevast NATO liikmesriiki - Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia - alla ühinemisprotokollile. Mainitud riigid ratifitseerisid NATO aluslepingu. Ametlikult sai Eestist NATO liige järgmise aasta 29. märtsil.