ÜLEVAADE: Millised Euroopa riigid süüdistavad Venemaad küberrünnakutes ja valimiste mõjutamises?

 (30)
ÜLEVAADE: Millised Euroopa riigid süüdistavad Venemaad küberrünnakutes ja valimiste mõjutamises?
Häkkerirühmituse Fancy Bear logoFoto: sputnik

Eesti teabeamet ehk välisluure märkis kolmapäeval avaldatud raportis, et suuremat küberrünnakute lainet on Eestis oodata 2017. aasta teises pooles, kui Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja.

Sel nädalal lekkis meediasse Prantsusmaa luure seisukoht, et Venemaa üritab mõjutada Prantsuse tänavusi presidendivalimisi. Milliste riikide ametiasutused on veel samasugusele järeldusele jõudnud?

Prantsusmaa

Kolmapäeval kirjutas ajaleht Le Canard enchaîné, et Prantsusmaa välisluureteenistuse (DGSE) andmeil kavatseb Venemaa toetada kevadistel presidendivalimistel Rahvusrinde kandidaati Marine Le Peni. Üks osa toetusest puudutab sotsiaalvõrkudes teksti genereerivate robotite ja palgaliste kommentaatorite kasutamist, kes levitavad Le Peni suhtes positiivseid teadaandeid. Teine võimalus puudutab Le Peni vastaseid puudutava info, sealhulgas neilt varastatud e-kirjade lekitamist.

Ajaleht lisab, et 28. oktoobril korraldas DGSE parteidele infotunni, et aidata neil kübejulgeolekut parandada. Osalesid kõik Prantsuse parteid peale Rahvusrinde, kes lükkas luureameti kutse tagasi.

Norra

Norra luureteenistus (NIS) avaldas esmaspäeval ametliku ohuhinnangu, kus Venemaalt ja Hiinast lähtuvaid küberründeid peetakse tänavu üheks peamiseks riiki ohustavaks faktoriks. Luurejuht Morten Haga Lunde märkis, et kui Hiinat huvitab peamiselt majandusspionaaž, siis Vene huvi on lääneriikide poliitika mõjutamine. „Venemaa on aastaid kasutanud sotsiaalvõrgustikke avaliku arvamuse mõjutamiseks ja desinformatsiooni ning laimu levitamiseks,“ ütles Lunde. „Venemaa senise tegevuse ja võimekuse põhjal usume, et neil on infot, mille abil teiste riikide poliitilisi protsesse ja otsuseid mõjutada.“

Eelmisel reedel teatas Norra kaitsepolitsei (PST), et sügisel ründasid Venemaa häkkerid Tööpartei parlamendifraktsiooni servereid. Pole teada, kas rünne õnnestus. Kaitsepolitsei andmeil oli häkkimise taga Fancybear ehk sama rühmitus, kes häkkis USA demokraatliku partei serveritesse. Samuti rünnati eelmisel aastal üheksa Norra valitsusametniku, sõjaväelase ja julgeolekutöötaja e-postiaadresse. Kaitsepolitsei sõnul ei pääsenud häkkerid kordagi salastatud infole ligi. Norra valimised toimuvad septembris.

Rootsi

Detsembris ütles Rootsi sõjaväeluure juht Gunnar Karlson telejaamale SVT antud intervjuus, et Rootsi vastu suunatud küberrünnakud ja mõjuoperatsioonid tulevad peamiselt Venemaalt. Rootsi kaitsepolitsei 2016. aasta aastaraamatus öeldakse, et Venemaa kasutab mõjutustegevuseks Rootsis tegutsevaid äärmusrühmitusi ja desinformatsioonikampaaniaid. Kaitsepolitsei märkis, et osa Vene luurajatest on maskeerunud diplomaatideks, mis tingis 2015. aastal mitme Vene diplomaadi väljasaatmise.

Rootsi välispoliitika instituut avaldas tänavu jaanuaris raporti, kus öeldakse, et Venemaa kasutab riigi poliitika mõjutamiseks erinevaid „aktiivmeetmeid“, mille põhieesmärk on minimeerida Rootsi sidemeid NATO-ga. Muu hulgas süüdistab instituut Venemaad võltsitud dokumentide ja fabritseeritud väidete levitamises rootsikeelses meedias, kust Sputnik ja teised Venemaa väljaanded need omakorda üles korjavad.

Sputniku logo Foto: RIA Novosti

Autorid toovad välja 26 sellist valeväidet, mis aastatel 2014-16 Rootsi inforuumi jõudsid. Enamasti olid väärinfo algallikaks vähetuntud veebisaidid. Muu hulgas kasutati desinformatsioonikampaaniates võltsitud dokumente, mis pärinesid esmapilgul Rootsi ametiasutustest, näiteks kaitseministeeriumist või prokuratuurist.

Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles jaanuari alguses toimunud kaitsekonverentsil, et Venemaa sekkumist Rootsi valimistesse ei saa välistada. Valimised toimuvad 2018. aasta septembris.

Holland

Hollandi luureameti (AIVD) juht Rob Bertholee ütles veebruari alguses väljaandele EenVandaag, et viimase poole aasta jooksul on riiki tabanud sadu küberrünnakuid. Muu hulgas proovisid häkkerid saada ligipääsu valitsuse salajastele dokumentidele.

Bertholee lisas, et enamik ründeid pärines Venemaalt. „Oht on kahepoolne,“ ütles luurejuht. „Ühest küljest võidakse mõjutada parlamendi või valitsuse otsuseid. Teisest küljest võidakse ohustada ärisaladusi, mis kahjustab Hollandi ettevõtjaid.“

Siseminister Ronald Plasterk teatas 1. veebruaril, et häkkimisohu tõttu tehakse parlamendivalimiste tulemus kindlaks käsitsi lugedes, ilma elektroonilise abita. Hollandi valimised toimuvad märtsis.

Saksamaa

Saksamaa julgeolekuasutused algatasid mullu kantsler Angela Merkeli korraldusel juurdluse, et kontrollida väiteid Venemaa mõjutustegevuse kohta. Föderaalse luureteenistuse (BND) ja põhiseaduse kaitse liiduameti (BfV) ühine juurdlus kehtis ligi aasta, ent veebruari alguses valminud raportis nenditakse, et ümberlükkamatuid tõendeid Vene tegevuse kohta ei leitud.

Samuti ei suutnud luureasutused Vene sekkumise võimalust täielikult ümber lükata. Muu hulgas mainitakse raportis, et Venemaa on alates 2014. aastast valinud Saksamaale vastandumise poliitika ning Vene meediaväljaannete RT ja Sputniku kajastus on Saksamaa suhtes vaenulik.

Kõige tuntum juhtum puudutas vene meedias ilmunud väiteid, mille kohaselt vägistasid immigrandid Saksamaal vene päritolu 13-aastase tüdruku. Hiljem selgus, et tüdruk valetas. Saksa vastuluurajad kahtlustasid, et tegu võib olla Vene luureasutuste provokatsiooniga, ent seda ei õnnestunud tõestada. Saksamaa valimised toimuvad tänavu septembris.

Eelmise aasta maikuus teatas BfV, et 2015. aastal föderaalparlamenti tabanud küberründe taga oli häkkerirühmitus Sofacy ehk APT 28 ehk Fancy Bear, mida luureamet seondab Venemaaga. Mullu sügisel hoiatas BfV juht Hans-Georg Maassen avalikult, et Venemaa võib proovida tänavusi valimisi mõjutada.

Valeväitest ärritunud meeleavaldajad 2016. aasta jaanuaris Berliinis Foto: Reuters


Tšehhi

Jaanuaris teatas Tšehhi valitsus, et välisministeerium langes ulatusliku küberrünnaku ohvriks. Välisminister Lubomír Zaorálek tunnistas, et ka tema meilid sattusid välisriigi heaks tegutsenud
häkkerite kätte. Samas kinnitas minister, et meilides polnud salajast materjali. Tšehhi meediaga vestlenud valitsusallikate teatel oli tegu Venemaa häkkeritega, kes said välisministri ja tema alluvate postkastist tuhandeid NATO ja euroliiduga seotud e-kirju, sealhulgas riigisaladusi.

Tšehhi vastuluureamet (BIS) kirjutas septembris avaldatud aastaraamatus, et Venemaa korraldab riigis infosõja kampaaniat ja kasutab enda huvide edendamiseks mõjuagentide võrgustikku. Eelkõige tahab Venemaa praegu mõjutada Tšehhi meedia Ukraina- ja Süüria-teemalist kajastust.

„Selle eesmärgi saavutamiseks loodud võrgustik ei kao pärast nende kahe konflikti lõppemist,“ öeldakse aastaraamatus. „Seda võib kasutada Tšehhi ühiskonna või poliitilise elu destabiliseerimiseks või manipuleerimiseks, kui Venemaa seda soovib.“

Raportis öeldakse, et Vene luurajad üritavad infiltreeruda Tšehhi meediasse ja tegelevad propaganda ja desinformatsiooni levitamisega. Selle taktika eesmärk on luua mulje, et tõde pole võimalik kindlaks teha ja kõik pooled valetavad, märgitakse raportis. Lisaks märgib vastuluure, et paljud Vene saatkonna töötajad täidavad tegelikult luureülesandeid. Tšehhi valimised toimuvad tänavu oktoobris.

Leedu

Leedu julgeoleku teatel on riiki tabanud küberrünnakute fookus viimastel aastatel nihkunud finantskuritegudelt poliitilistele sihtmärkidele. Leedu küberkaitsekeskuse juht Rimtautas Černiauskas ütles detsembris, et Venemaa on viimase kahe aasta jooksul korduvalt Leedu valitsusasutuste vastu küberrünnakuid korraldanud. Černiauskas märkis, et rünnakutes kasutatud pahavara saatis varastatud andmed edasi IP-aadressile, mida kasutavad oma operatsioonides ka Vene luureasutused. „See kinnitab, et meie poliitilise sfääri mõjutamiseks tehakse jõupingutusi,“ ütles küberkaitsja.

Septembris avaldas Fancy Bear rahvusvahelise dopinguagentuuri materjalid, mida oli täiendavalt töödeldud. Foto: AP

Bulgaaria

Novembris ütles riigi tollane president Rosen Plevneliev, et 2015. aasta valimisseaduse referendumi ja kohalike valimiste ajal riiki tabanud küberrünnakud olid peaaegu kindlasti Venemaa töö. 2015. aasta oktoobris toimunud valimiste ajal tabas riigi valimiskomisjoni, presidendi ja teiste valitsuseasutuste veebilehti ulatuslik DDOS-rünne. Presidendi kinnitusel oli eesmärk seada kahtluse alla valimistulemus. Plevnelievi sõnul oli tegu häkkerirühmitusega Fancy Bear ehk APT 28, kes ründas ka USA demokraatlikku parteid ja Saksamaa parlamenti.

Horvaatia

Horvaatia valitsus teatas aasta lõpus, et riigi välisministeeriumi vastu toimus 2016. aastal kaks suuremat küberrünnakute lainet. Välisministeeriumi kinnitusel ei suutnud häkkerid siiski serveritesse sisse murda. Horvaatia meedia teatel ütlesid julgeolukallikad, et sellised ründed on NATO ja ELi riikide vastu sagenemas, ent pole otseseid tõendeid, et ründajad olid pärit Venemaalt.