Kuid suured relvatarnijad nagu Ühendriigid ja Venemaa võivad lähiaastail sõlmida suuri relvatehinguid Lähis-Ida, Aasia ja Ladina-Ameerika maadega, on öeldud raportis.

Eriti muretsetakse aruandes Venemaa kavatsuse pärast uuesti alustada relvaäri Iraaniga, oma 1990. aastate alguse ühe suurima kliendiga.

“Möödunud aasta jooksul on Iraan ja Venemaa pidanud rea läbirääkimisi, mille tulemuseks võivad olla suured, miljardeid dollareid maksvad tavarelvastustellimused,” kirjutab uurimuse autor Richard Grimmet.

“Kindlasti sõlmiks Venemaa oma kunagise tähtsa kliendi Iraagiga uusi suuri relvatehinguid, kui tühistataks ÜRO sanktsioonid, mis Iraagil relvi osta keelavad.”

Üleilmne majanduslangus vähendas mullu relvamüügilepinguid arengumaadega 16 miljardi dollarini, mis on viimase kaheksa aasta madalaim tase. Samal ajal teravnes tähtsamate relvatarnijate konkurents.

Piiratud eelarvete tõttu on rida arengumaid rohkem keskendunud olemasolevate relvasüsteemide täiendamisele ja uuemate ning kallimate relvade ostu edasi lükanud.

Kokku ulatus maailma relvamüügitehingute maht arenenud ja arengumaades mullu vaid 26,4 miljardi dollarini, samas kui näiteks 2000. aastal oli see 40 miljardit dollarit. See oli esimene langus 1997. aastast saadik.

USA jäi endiselt maailma suurimaks relvadega varustajaks, sõlmides tehinguid 12,1 miljardi dollari eest (2000. aastal 18,9 miljardi dollari eest). Venemaa püsis teisel kohal, tema relvatehingud maksid 2001. aastal 5,8 miljardit dollarit 2000. aasta 8,4 miljardi asemel.

USA, Venemaa ja kolmanda koha omanik Prantsusmaa sõlmisid 2001.aastal kokku 20,8 miljardi dollari eest tehinguid, mis moodustas ligi 80 protsenti kõigist rahvusvahelistest relvatehingutest.

Globaalse relvaturu muutuv dünaamika on juba ajendanud ümberstruktureerimist ja konsolideerumist mitmel tarnijamaal, eriti Euroopas.

Kuid, sõltuvalt rahvusvahelise majanduse seisust, on lähiaastail oodata märkimisväärseid relvamüüke Lähis-Ida, Aasia ja Ladina-Ameerika maadele.

Mitmed arengumaad tahavad vanemat sõjaväetehnikat välja vahetada, kuid nende ostujõudu piiravad 1990. aastate lõpu Aasia majanduskriisi jätkuv mõju ning viimaste aastate naftahinna kõikumised.

Venemaa on viimastel aastatel ajanud relvaäri peamiselt Hiina ja Indiaga, kuid plaanib rakendada paindlikumaid krediidi- ja maksekorraldusviise, et saada tellimusi ka teistelt arengumaadelt. Ilmselt sõlmib Moskva lähiaastail tähtsaid lennuki-, raketi- ja laevamüügitehinguid Indiaga ja arendab ka ärisuhet Hiinaga, on öeldud kongressi uurimuses.