Ukrainlased meenutasid Tšernobõli
Kutšma ja peaminister Viktor Juštšenko jätsid hetkeks kõrvale poliitilised erimeelsused ja avaldasid austust hukkunuile.
Leinajumalateenistusi peeti ööl vastu neljapäeva Kiievis ja Slavutitši väikelinnas, kus elasid tuumaelektrijaama töötajad oma peredega. Jumalateenisused olid ajastatud hetkele, mil Tšernobõli neljas reaktor 15 aasta eest plahvatas — kell 1.23 öösel.
Atmosfääri paisatud kiirgus ületas viiesajakordselt Hiroshimale heidetud aatompommi oma.
Nõukogude ajast pärit ametlikel andmetel hukkus katastroofi tulemusel vaid 31 inimest, neist 29 radiatsiooni tõttu. Tuumaenergia pooldajate lobitöö on sihilikult probleemi ähmastanud.
Ukraina haiglate ja kliinikute andmetel on kiiritusega seotud haigusi diagnoositud kolmel miljonil inimesel, kellest kolmandik on lapsed.
Läänes ei välistata, et Ukraina püüab haigestunute arvu üles puhuda, et Läänelt suuremaid abisummasid välja kaubelda.
Kutšma viitas mälestuskõnes Tšernobõlile kui “ülemaailmsele tragöödiale”.
ÜRO peasekretär Kofi Annan ärgitas oma kõnes maailmaorganisatsiooni liikmesriike, valitsusväliseid organisatsioone ja üksikisikuid terves maailmas “Tšernobõli mitte kunagi unustama”.
Lisaks katastroofi esimestel päevadel hukkunutele peetakse Tšernobõli plahvatusest tingitud kiirgustaseme tõusu põhjuseks, miks vähki haigestumine kogu Euroopas õnnetuse järgsel ajal tõusis.
Ttuhanded Ukraina, Valgevene ja Venemaa noored põevad pärast 1986. aasta plahvatust kiiritusest põhjustatud kilpnäärmevähki.
Prantsuse keskkonna- ja tööstusministeeriumide halduses tegutseva tuumakaitse ja -ohutuse instituudi andmetel registreeriti aastatel 1986-1997 ligi 1400 haigestumist kilpnäärme kasvajasse.
ÜRO andmetel on Tšernobõli katastroofiga seotud üle 11.000 kilpnäärmevähi juhtumi.
Teadlased ennustavad 20-25-aastaste noorte seas leukeemiasse haigestumise sagenemist. Sõltumatute uuringute andmetel võib oht leukeemiasse haigestuda tõusta Tšernobõli katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud 650.000 inimese seas kuni kahekordseks.
1970. aastate lõpus tööle pandud Tšernobõli tuumajaama peeti omal ajal üheks Nõukogude tuumatööstuse suurimaks saavutuseks. Kavas oli ehitada kuus reaktorit, aga 1981. aastal alustatud viies ja kuues jäidki pooleli.
Kiiev sulges Tšernobõli viimase tegutsenud reaktori mullu detsembris, olles saanud selleks rahvusvaheliselt kogukonnalt 2,3 miljardit dollarit toetust.
Asjatundjad aga hoiatavad, et kinnibetoneeritud tuumajaam jääb mitmeks aastakümneks aegpommiks, millesse on suletud 160 tonni radioaktiivset ainet.
