Plahvatused vallandusid laos kolmveerand üks päeval ning on praeguseks kestnud üle kuue tunni. Rakettide ja suurtükimürskude ladustamiseks mõeldud hoidlas oli ühtekokku 31 160 Grad-raketi.

Pealtnägijate sõnul lendab laskemoon 3-4 km kaugusele, plahvatused on purustanud enamuse linna majade akendest. Linnas on katkenud telefoniside.

Kolm tundi pärast plahvatuste algust tuli teade, et 15-aastane neiu sai õlga killuhaava. Arstide kinnitusel pole tema vigastus kuigi tõsine.

Ladude lähistel elab ligi 30 000 inimest. Praeguseks on lõpetatud laste evakueerimine ohupiirkonnast, jätkub täiskasvanute evakuatsioon. Sõjavägi on linna ümber piiranud ega luba linna siseneda.

Linnas töötab hetkel 12 kiirabibrigaadi, samuti kolm brigaadi katastroofimeditsiini keskusest. Samuti on igaks juhuks korda seatud kirurgiline ja traumatoloogia välihospidal.

Olukorra võimalikuks halvenemiseks valmistudes on Artjomovski kolmes naaberlinnas moodustatud operatiivstaabid.

Sündmuskohale suundus päeval ka Donetski oblasti juht Anatoli Bliznjuk, kes juhib olukorda ohjeldada üritava erakorralise staabi tegevust.

Allikas Donetski võimuorganitest ütles reedel Interfaxile, et raketilao plahvatuse võis põhjustada laos tekkinud põleng.

Ukrainasse jäi pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal suur hulk nõukogude relvi ja laskemoona. Suurt hulka sellest hoitakse lahtise taeva all, osa mööda riiki laialipillutatud ladudes.

Ukraina on lubanud nõukogudeaegse laskemoona hävitada, ent riigil napib selle ülesande täitmiseks raha.

Rahanappusega võitlevad ka relvajõud, kelle reputatsioon sai tugeva löögi 2001. aastal, kui õppuste ajal tulistati raketiga alla Musta mere kohal lennanud Vene reisilennuk.

Pressiteenistuse andmetel ladustati Ukraina armee lõunastaabi 6. armeekorpuse 52. mehhaniseeritud brigaadi hoidlates rakette ja mürske mittelaetuna, mis tähendab, et lahinguosa pole nende külge ühendatud.