Interfaxi teatel võttis üleriigilise ühingu Vabadus ja Ukraina rahvuslaste kongressi korraldatud üritusest osa umbes 200 inimest. Tõrvikutega demonstrandid suundusid Tarass Ševtšenko ausamba juurest edasi Vabaduse väljakule (Maidan Nezalezhnosti) juurde, kus nõuti Banderale rahvuskangelase nimetuse andmist.

Meeleavaldusele kogunenud olid kaasa võtnud oma organisatsioonide lipud ja nõudsid valjuhäälselt OUN-ile ja UPA-le riikliku tunnustamist ning skandeerisid „Au Ukrainale, surm vaenlastele!”. Miitingulisi turvas mitukümmend miilitsatöötajat ja erigrupi Berkut (Ukraina OMON, kohalik märulipolitsei) töötajat. Tõsisemaid kokkupõrkeid ei toimunud.

OUN (Ukraina Natsionalistide Organisatsioon) loodi 1929. aastal Poolas ja see võitles poola keskvalitsuse rõhumise vastu. UPA (Ukraina Vastupanu Armee) on 1942. aasta oktoobris Volõõnias asutatud sissiarmee, mis võitles eri aegadel nii SS-i, Saksa ja Nõukogude armee ning poolakate Armia Krajowa vastu. Stepan Bandera oli koos kindral Roman Šuhhevitšiga üks Ukraina sõltumatust taotlenud UPA juhte.

Oktoobris 2007 andis Ukraina president Viktor Juštšenko välja seadluse UPA 65. aastapäeva tähistamiseks ning kindral Šuhhevitšile Ukraina kangelase nimetuse andmise kohta.

Banderale pole siiani rahvuskangelase nimetust omistatud kuid 13. oktoobril 2007 avati Lvivis tema ausammas. Lvivi linnavalitsus nimetas 2008. aasta OUN-i vaimse liidri Bandera aastaks.

Bandera suri 1959. aastal Münchenis, kus ta mürgitati KGB agendi poolt.