„Lepingu kehtivus kannab endas pidevat ohtu Ukraina riiklikule suveräänsusele ning tema territoriaalsele terviklikkusele, lubades võõrbaaside paigutamist suveräänsele territooriumile, ning tõmbamist potentsiaalsetesse konfliktidesse Musta mere regioonis,“ ütles eelnõu vajalikkust selgitades opositsioonierakonna Meie Ukraina saadik Andri Parubi.

Mullu 21. aprillil allkirjastati Harkivis lepped, mis pikendavad Vene laevastiku Ukrainas paiknemist pärast 2017. aastat veel 25 aasta võrra, vahendab BNS.

"Lepe on põhiseaduse- ja riigivastane, ohustab Ukraina rahvuslikku ja majanduslikku julgeolekut, suurendab tema sõltumist Venemaa energiaressurssidest ning suurendab kunstlikult Ukraina finants- ja võlakohustusi Venemaa Föderatsiooni ees," leiab Parubi.

Ukraina president Viktor Janukovõtš kaitses mai algul baasilepingut, kinnitades, et sõlmis selle teadlikult vastutasuks gaasihinna alandamise eest.

"Ma vastan neile poliitikuile, kes selle ümber käivad, nendele nõndanimetatud patriootidele: ma tegin seda teadlikult, selleks, et päästa riiki, tõsta majanduse taset, ning astusin selle sammu koos valitsusega," ütles Janukovitš.

Tema sõnul saab Ukraina Venemaalt Musta mere laevastiku Krimmis viibimise eest neli miljardit dollarit aastas (enne leppe sõlmimist 98 miljonit dollarit).