Ukraina poliitiline kriis süveneb

Poliitiline kriis Ukrainas on süvenenud pärast seda, kui president Viktor Juštšenko vallandas riigi peaprokuröri.

Svjatoslav Piskun, kes on lojaalne Juštšenko rivaalile, peaminister Viktor Janukovitšile, lasti oma kohalt lahti vaid kuu aega pärast enda nimetamist sellel kohale ning lubas käsule mitte alluda.

President on kutsunud mitmeid ministreid ja riigikaitseametnikke erakorralistele nõupidamistele.

Peaminister Viktor Janukovitš kutsus kokku oma kabineti erakorralise nõupidamise pärast seda, kui oli ootamatult lahkunud Lõuna-Ukrainas toimunud SRÜ riikide peaministrite kohtumiselt. Juštšenko ja Janukovitš on pidanud võimuvõitlust alates 2004. aasta „oranžist revolutsioonist”, mis presidendi võimule tõi.

Eilne kriis sai alguse kui president Justšeno vallandas Riigiprokuratuuri juhi Svjatoslav Piskuni, kes nimetas vallandamist seadusevastaseks ning keeldus oma postilt lahkumast.

Siseministeeriumi juhi Vassili Tsuško ning eriüksuse „Berkut” võitlejate toel pöördus Piskun oma kabinetti tagasi ning kihutas sealt välja tema asemele määratud Valeri Šemtšuki. Lisaks sellele aeti hoonest välja seal paiknenud Riikliku Kaitseteenistuse töötajad.

Kuu aja jooksul, mis on möödunud sellest, kui Ukraina president lubas riigi ülemraada laiali saata, on parlamendisaadikud tema otsused kaks korda Konstitutsioonilisse kohtusse saatnud ning palunud kontrollida nende vastavust põhiseadusele. 2. ja 6. aprillil välja antud otsuste kohaselt saadeti Ukraina parlament laiali ning määrati ennetähtaegsete valimiste tähtaeg, mida hiljem muudeti.

President omakorda vaidlustas valitsuse otsuse ennetähtaegseid valimisi mitte finantseerida.

Poliitilise kriisi tingimustes on Ukraina konstitutsiooniline kohus põrkunud tugeva mõjuga erinevate poliitiliste jõudude poolt. Juba 4. aprillil püüdis kohtu esimees ametist lahkuda, kuid kollegid nõustusid sellega alles kuu aega hiljem ning ka siis jäi ta Konstitutsioonilise kohtu koosseisu edasi.

Juštšenko on selle aja jooksul jõudnud vallandada kolm kohtu liiget „vandetõotuse rikkumise” eest. Mai keskel aga taastas Luganski oblastikohus Konstitutsioonilise kohtu liikmete staatuse. Kohus ise keelas maikuus presidendil oma kohtunikke ametisse määrata või vallandada, teatades et seadus „Ukraina kohtukorraldusest”, mis riigipeale sellised volitused annab, on põhiseadusega vastuolus.