Nõukogude ajast pärit ametlikel andmetel hukkus katastroofi tulemusel vaid 31 inimest, neist 29 radiatsiooni tõttu. Tuumaenergia pooldajate lobitöö on sihilikult probleemi ähmastanud.
Ukraina haiglate ja kliinikute andmetel on kiiritusega seotud haigusi diagnoositud kolmel miljonil inimesel, kellest kolmandik on lapsed. Läänes ei välistata, et Ukraina püüab haigestunute arvu üles puhuda, et Läänelt suuremaid abisummasid välja kaubelda.
1995. aasta kokkuleppega lubas Lääs Ukrainale alternatiivsete energiaallikate rajamiseks 2,3 miljardit dollarit, sellest 1,8 miljardit laenuna. Täiendavalt on Ukrainale eraldatud 700 miljonit dollarit betoonsarkofaagi maetud radioaktiivse magma kahjutustamiseks.
Ukraina valitsus on korduvalt kritiseerinud Läänt selle eest, et valjuhäälselt räägitakse Tšernobõli katastroofist, samal ajal kui enda tuumajaamade ohud maha vaikitakse.
Kuid isegi nii- ja naapidise statistika udus tõuseb esile vastuvaidlematu fakt: tuhanded Ukraina, Valgevene ja Venemaa noored põevad pärast 1986. aasta plahvatust kiiritusest põhjustatud kilpnäärmevähki.
Prantsuse keskkonna- ja tööstusministeeriumide halduses tegutseva tuumakaitse ja -ohutuse instituudi andmetel registreeriti aastatel 1986-1997 ligi 1400 haigestumist kilpnäärme kasvajasse. ÜRO andmetel on Tšernobõli katastroofiga seotud üle 11.000 kilpnäärmevähi juhtumi.
Teadlased ennustavad 20-25-aastaste noorte seas leukeemiasse haigestumise sagenemist. Sõltumatute uuringute andmetel võib oht leukeemiasse haigestuda tõusta Tšernobõli katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud 650.000 inimese seas kuni kahekordseks.
